Erakogu

Lavastuses käsitletakse inimese ja tehnoloogia omavahelisi suhteid ning virtuaalse sõltuvuse eri tahke.

„Mu nimi on Xiaodie but you can call me baby“ on teekond, mille käigus on eesmärk jõuda „absoluutse õnne seisundisse“ ning küsitakse, kas sellel seisundil on ka mingisugune reaalne mõte? Kas me suudame eristada tõelist ja virtuaalset õnne? Kas me suudame olla õnnelikud tehniliste abivahenditeta? Kas me suudame üldse midagi tõeliselt tunda? Miks on nii, et ollakse virtuaalses kontaktis kogu maailmaga, aga õhtul minnakse ikkagi üksi koju?

Lavastaja Indrek Kornel, kes töötab lisaks koreograafina ka suurte online-portaalide haldajana, on laval põiminud oma kaks suurt kirge: tantsu ja tehnoloogia. Kornel on saanud inspiratsiooni Jaapani ühiskonnas levinud psühholoogilisest häirest hikikomori. Häire väljendub seisundis, milles inimesed on võimetud mitmeid kuid väljuma oma toast ning igasugune soov suhelda välismaailmaga on kadunud.

Kornel ütleb oma muusikavaliku kohta nii: "Koostasin playlisti lugudest, mis on mind praeguse lavastusprotsessi jooksul kõige enam saatnud. Paradoksaalsel kombel naudin ma mõnikord muusikat, mis mulle tegelikult üldse ei meeldi. Ma otsin helimaailmast ärritusi, mis äratavad mind argipäevarutiinist üles. Mugav muusika teeb mind mugavaks ning ebamugav muusika sunnib maailma vaatama uue pilguga. Seega on hea ja halb muusika minu playlistis võrdselt tähtsal kohal. Head kuulamist!"

The Beatles – Within You Without You

Mari Boine- Etno Jenny

Carribean Moon – Kevin Ayers

Ajukaja - Strangers

Red Harvest

Linnuhääled

Igorrr - Problème d'émotion

In kommer Gösta - Philemon Arthur and the Dung

Yann Tiersen

Queen - Love Of My Life

Loe lavastuse kohta lähemalt siit.