Ta on lavastanud kolm tsirkuse- ja tantsulavastust: “OMAmoodi 23.12”, “moiste” ja “Mina!Mina!Mina!”. Nüüd siis esimene soolo "tegeele", millest saab lähemalt lugeda siit.

Muusikavalik oli tal järgmine:
“In the evening” - Led Zeppelin
See on see hetk kui publiku valgus tõmmatakse maha. Oled laval või lava taga valmis. Sul on veel mõni hetk hingata enne kui läheb lahti.

“You and me” - Penny & The Quarters
See on suvi. Me oleme Larsiga köögis. Tema valmistab mingit mitmekäigulist imelist õhtusööki ja mina istun laua taga ja vaatan, kuidas meister töötab. Aken on pärani ja soe õhk tuleb tuppa.

“Nothing compares 2 U” - Sinead O’Connor

“St. Anger” - Metallica

“Faith” - George Michael

“Bye Bye” - Cro
Meenutab suve Berliinis. Rattaga kimad keset hiiglasliku liiklust.

“Take me baby” Jimi Tenor
See on see laul mis mängib mu peas, kui publik tuleb saali. Kunagi kui tegime Kristin Madega etendust “Mina!Mina!Mina!” siis alati panime selle loo tööle, kui publik saali tuli.

“Good times gonna come” - Aqualung

“Young, Dumb & Broke” - Khalid
See laiskus ta hääles on kuidagi rahustav. Tekib tunne, et mina ei pea ka väga pingutama.

“Let’s get it on” - Marin Gaye
Kõigi aegade kõige lemmikum laul.

Eile, 11. aprillil esietendus Kanuti Gildi SAALis Kädi Metsoja abstarktne põnevik “tegeele”. Metsoja esimene soolo on tantsulavastus, mis kõdidab närve õigele thrillerile kohaselt. Kui varem on Metsoja lavastanud teisetele tanstijatele ja tsirkuseartistidele, siis nüüd astub ta oma loominguga ise lavalaudadele.

“tegeele” on abstraktne koreograafiline põnevik, kus peategelane satub füüsiliselt olukordadesse, kus eelnevalt omandatud kogemused enam ei aita, väljapääs on võimatu, kõik uksed on sulgunud. Tegelikult täiesti võimatu seni, kuni kõik teada olev on kustutatud. Põnevikule kohaselt harutatakse umbsõlmed loo lõpuks, väline hädaoht on muudetud sisemiseks olemiseks. Liikumine toimub vertikaalse kujutlemise ja horisontaalse mõtlemise vahelises surves. Selleks, et ellu jääda tuleb peategelasel teostada katsed ja mõista, kas alla on hirmsam kukkuda kui üles. Uurida, et kui ta pole siin, siis kas ta on seal või pole teda üldse? Inimene, kes sulgeb ukse, pole enam see sama, kes ukse avas

Kädi Metsoja on lapsepõlvest peale tegelenud tsirkuse ja akrobaatikaga. Veetnud oma päevad Von Krahli Teatri tagaruumides konnates või Kanuti Gildi SAALi poodiumite all luurekat mängides. Osalenud OMAtsirkuse lavastustes, millega on reisitud Kihnu, Hiiumaale, Tartusse, Palamusele, Jõhvi, Rakverre, Tallinna, Berliini, Stockholmi, Freiburgi, Kellenhusenisse, Washingtoni ja New Yorki.
Pärast keskkooli lõpetamist otsustas ta kõigest lahti rebida, võttis seljakoti ja ostis üheotsapileti Hispaaniasse. Seljakott jäi Hispaaniasse, ise liikus ta edasi kultuurimekasse Berliini. Selle ajaperioodi tajudest on kantud ka “tegeele” õhustik. See on piisav hulk isiklikke ja erinevaid füüsilisi suuruseid, mida saab tajuda.
Kädi liikumiskeel on akrobaatiline, rütmistatud ja süsteemne. Alates 2011. aastast on ta olnud tsirkuse ja akrobaatika koreograaf ja lavastaja. Ta on lavastanud kolm tsirkuse- ja tantsulavastust: “OMAmoodi 23.12”, “moiste” ja “Mina!Mina!Mina!”.
Tantsija ja lavastaja: Kädi Metsoja
Kunstnik: Lars Schmidt
Valgus: Karolin Tamm
Heli: Renzo van Steenbergen
Lava: Margus Terasmees
Dramaturg: Kaja Kann
Liikumisjuht: Kert Ridaste
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 60min
Keel ei ole takistuseks.

Esietendus 11. aprillil kell 19:30, järgmised etendused 13., 15. ja 16. aprillil Kanuti Gildi SAALis.
Etendusele 13. aprillil järgneb vestlus kunstnikuga. Lähemalt loe siit.