Vilen Künnapu Priit Simson

Vilen Künnapu on üks Eesti tuntumatest arhitektidest, kerkides 1970. aastatel esile esimeste postmodernistlike mõtlejate ja loojate seas.

Künnapu ise põhjendab muusikavalikut nii: "Muusikat on ju palju, pigem kuulangi muusikat maalides, see aitab hoida energia üleval, eriti punaseid toone tehes. Selle muusikalisti panin kokku just "Maalitud arhitektuur" näitusele mõeldes. Neid lugusid kuulasin maalides näituse suuri maale. Muusikalisti esimeseks looks oli Czesław Niemen – Dziwny jest ten świat (Sopot 1967), mida ei saa yuotube listi lisada aga kindlasti peaks olema listi esimeseks looks, see on võimas. Eesti muusika on ju loomulik, sest ma olen eestlane ja armastan eesti keelt".

Laupäeval 23. märtsil kell 18.00 toimub Fahle Galerii ja Fahle Park galerii näitusesaalides vestlusõhtu ja jalutuskäik koos kunstnikega läbi maalitud arhitektuuri.

Mõlemas galeriis on avatud rahvusvaheline maalikunstnike ühisnäitus “Maalitud Arhitektuur”. Üle 1500 ruutmeetril eksponeeritav näitus toob vaatajani avatult ja sarnaselt mõtlejate ringkonna, kus Läti maalikunsti paremik on kõrvutatud Vilen ja August Künnapu värviküllaste arhitektuursete maalidega. Mastaapsetele ja värvikirevatele teostele lisavad kontrasti Charles Kelley väikeseformaadilised linnavaated ja Meriliis “MERU” Rinne installatsioon “Prahilinnad”. Näitus jääb avatuks 24. märtsi õhtuni.

Autorite kooslus Andris Vītoliņš (LV), Aleksejs Naumovs (LV), Charles Kelley (USA), August Künnapu (EST) ja Vilen Künnapu (EST) ei ole midagi iseenesest mõistetavat, ent ometi on kõigist vastuoludest sõltumata nende valitud motiivides, värvides, kujundites ja kires silmatorkav ühisosa.

Lisaks arhitektuurile seob näitusel osalevaid kunstnikke isiklik sõprus. August Künnapu on teinud Andris Vītoliņšiga koostööd 17 aastat ja osalenud koos kümmekonnal näitusel Põhjamaades, Baltikumis, Luxembourgis ja Bakuus. Eesti näitusekülastajale on Vilen Künnapu ja August Künnapu maalilaad vägagi tuttav, nemadki on korduvalt ühisnäituseid teinud.

Ühe näituse algataja, Vilen Künnapu sõnul seob näituse tuumikut lisaks armastusele arhitektuuri vastu, ka energiateadlikkus. Kunstnikud on kätkenud oma teostesse koha vaimu ja energeetikat. Nii on võimalik teoste ees seistes tunda, kuidas looming vaataja kergesti kujutatud paika kohale viib.

Eesti arhitektuuri ajalukku ennast suurelt jäädvustanud Vilen Künnapu teosed on inspireeritud Kreeka, eelkõige Santorini saare mõjust, mida võib näha nii värvides kui vormis. Tema looming on maalidest edasi kandunud ka arhitektuuri või nagu Vilen ise ütleb “maalid ja majad on minu jaoks üks - majad on nagu ruumiline maal”.

“Minu jaoks on arhitektuur keskkonna loomise kunst. Arhitektuuriõpingute ajal Eesti Kunstiakadeemias ja Londonis ennast täiendades maalisin rohkelt arhitektuuri, mis päädis näitusega “Ledoux ja Boullée tagasitulek” Tallinna linnagaleriis (2005). Nüüd, pea 14 aastat hiljem oli põnev väljakutse taas maalida arhitektuuri, suvisest reisist inspireeritud Boudhanathi stuupat Katmandus,” lausub August.

Läti kunstnikke seob omavahel pikaaegne töö Läti Kunstiakadeemiaga. Aleksejs Naumovs on olnud akadeemia kauaaegne rektor ning Andris Vītoliņš maalikateedri juhataja ja hetkel ka akadeemia prorektor.

Aleksejs Naumovsi puhul on tegemist tänapäeval haruldaseks muutunud vabaõhumaalijaga, kes läheb suureformaadilised lõuendid kaenlas loodusesse või linnakeskkonda, suleb hetkeks silmad, tunnetab koha vaimu ja energeetikat ning kannab selle seejärel hoogsate pintslitõmmetega lõuendile.

Koondatud autoritest kõige kaalutletum on Andris Vītoliņši klassikaliselt metafüüsiline nägemus arhitektuurist, mida esindab antud näitusel hiiglaslik teos “Sense of Sinking”, mille keskmes on Vītoliņši ka varem köitnud kõrghoone kujund.

Viimase liikmena on ühisnäitusel Ameerika-Läti maalikunstnik Charles Kelly. 1955. aastal sündinud Charles peab pastori ametit ja alustas maalimisega alles 49-aastaselt Aleskejs Naumovsi õpilasena. Võrreldes eelnevate kunstnikega armastab Charles rohkem väikest formaati ja realistlikumat maalilaadi. Läti Kunstiakadeemia meistrite mõjutused on tema loomingus märgatavad - sarnaselt jõuline on värvikasutus, olemas on oskus tunnetada koha vaimu ja seda ka edasi anda. Nii on ka tema looming sobivaks tahuks antud näitusel.

Meriliis “MERU” Rinne miniatuursetest õli ja kollaaži tehnikas loodud teostest installatsioon aga surub sõrme südametunnistusele ja annab märku, et urbaniseerumisega käib kaasas lisaks kaunile arhitektuurile ka muud: “Seeria prahilinnad on inspireeritud suurtest metropolitaanidest ja sai alguse 2017. aastal Bangkokis, kus avastasin, et rannast paar siledat mälestuseks võetud väikest kivi olid hoopis plastmass. Iga väiksemgi asi loeb. Minu pisikesed linnad on tehtud osaliselt kuivanud värvi jäänustest, seega võib öelda, et teosed on loodud taaskasutades materjale ja reostuse pärast muret tundes” kommenteerib Meriliis.

Näitust kureerib Meelis Tammemägi.

Kunstniku loominguga on võimalik tutvuda ja seda ka soetada Eesti Kaasaegse Kunsti Keskkonna NOAR.EU vahendusel.

Miks minna näitust vaatama?
Aleksejs Naumovsi loomingut peeti Läti Kunstimuuseumis 2018. aastal toimunud mahuka ülevaatenäituse vääriliseks.
Prominentne Läti maalikunstniku ja Läti kunstiakadeemia prorektori Andris Vītoliņši pop mõjutustega maalid mõjuvad nostalgiliselt ning lüüriliselt.
Seni nägemata üllatavad teosed aastatest 2000 - 2019 armastatud maalikunstnikult August Künnapult.
Vilen Künnapu toob vaatajani suureformaadilised maalid oma kuulsast Tigutornist Tartus ning eramust Muugal (Elevandimaja ja selle edasiarendus).