KULTUURIBIIT | Lavastaja Helen Rekkori playlist
Tänavuse Birgitta festivali avab nimelt täna, 9. augustil just "Planeet Harmoonia".
Esimest korda Birgitta lavale jõudev varjuteatrietendus räägib digitaliseerumisest, planeedi ressursside kasutamisest, armastusest kõige elava vastu ja nende vahel harmoonia saavutamisest. Elava orkestrimuusika ja solistide esituses kõlab Kristjan Randalu, Mick Pedaja, Urmas Sisaski, Max Richteri ja Kristjan Järvi originaallooming. Lavastuse jaoks on kirjutanud uudisteose Kristjan Randalu.
Rekkor põhjendab oma muusikavalikut nii: "Tarbin muusikat kolmel viisil - hingele (kui soovin enesesse süüvida), kehale (kui vajan midagi, mis vere soontes käima tõmbab selleks, et ennast ja teisi tantsitada) või oma lavastuste ideile inspiratsiooni ammutuseks (otsides ajastu biiti või õiget atmosfääri)"
Minu selle suve playlist aga on järgmine:
1. Sander Mölder ja Nöep - Muhu Girl
Mulle tohutult meeldib, kui pärimusmuusika kohtub kaasaegsete rütmidega. Minu meelest võimaldab Eesti regilaul end presenteerida nii reggae kui ka elektroonika kastmes. Kui ma leian midagi sellist, mis mu kõrvale selles vallas pai teeb, siis ma tunnen end ühenduses olevat nii tuleva, oleva kui ka minevaga. See on mõnus ja hää tunne, ning ma olen nii tänulik artistidele, kes selle meie kõigi jaoks võimalikuks on teinud.
Sander Mölder oma maagiaga sai üsna viimasel hetkel kaasatud ka Birgitta festivali avalavastuse "Planeet Harmoonia" helimeistrite rivistusse. Mul on suur rõõm ja põnevus oodata, milliseid kihte ta olemasolevale heliribale lisab.
2. Uno Naissoo - Mälestusi kodust
Kommentaarina kehtib sama - folk kohtub funk-jazziga ja see mix on saanud mõnus! Olen tänulik ja rõõmus, et keegi on osanud selle tuubi üles lükata!
3. Dave Brubeck - Take five
Jazziuuendajatest on mulle kontimööda siiski need vennad, kelle meloodiaga ma suudan sammu pidada ja suhestuda, sestap on ja jääb ka Dave minu (hommiku)playlisti seniks, kuni suudan touchpadil klikkida. Aitäh, homie!
4. Kristjan Järvi - Critical mass
See on täpselt sedasorti kompositsioon, millele võib fantaseerida kõikvõimalikke stsenaariume ja võimalikkusi. Lavastuses "Planeet Harmoonia" kõlab antud teos finaalis ning ma ei suuda kujutelda võimsamat pingetekitajat kui see teos. Elevusvärinad!
5. Dmitri Shostakovich - Waltz No. 2
Dekadents. See pala on kõlanud arvututes filmides, alustades "The First Echelon", lavastajaks M. K. Kalatozov. Minule seostub see eeskätt küll aga Kubricku luigelauluks jäänud "Eyes Wide Shut" meeleoludega.
6. Ibeji - River
Kaunis meloodia ning õrn sõnum, mõnusa biidiga, kaksikõed musikaalid, väga armsad!
7. Seinabo Sey
Powernaine, justkui tänase päeva Nina Simone. Jõudu, edu soovides! Ootan huviga uusi albumeid.
8. Laura Mvula
Tema muusikaline käekiri on erakordselt huvitav, sest tema harmooniad kõlavad minu jaoks kompositsioonidena, mis on ära õpitud mingi maavälise võõrliigi poolt. Harmoonia adapteeruks justkui meie, maarahva arusaamale, ent ometi on seal miskit nii värsket ja kaunist, mida ma pole varem kogenud. Väga keeruline on tema repertuaarist lemmikut valida, kõik laulud on hingematvad. Eriliselt imetlen n-ö traagilise koega kompositsioone, sest minu arvates nõuab nende loomine väga head maitset, et snoob minus (ja teis) ei kirtsutaks nina. Laura Mvula on maitsekuse tipp.
9. Janelle Monae
Taas sama küsimus - kuis valida seda tippude tippu? Janelle on sotsiaalse õigluse sõdalane, tema biidid teenivad tema eesmärk suurepäraselt, sest ei jäta kedagi külmaks. Võimas naine võimsa biidi ja võimsa sõnumiga. Veidi provokatiivne, selleks, et me vaevuks kaasa mõtlema.
10. MEUTE - Gula
Puhk- ja löökpilli meistrimehed, kes suudavad ka ilma lüürikata kõikvõimalikke meeleolusid edastada
