EiK kirjeldab tööprotsessi järgnevalt:

Viimase kuu jooksul olen ma ühes produtsent Luurel Varga, kitarrist Mattias Tirmaste ning laulja ja viiuldaja Maris Pihlapiga (värske bändi Pihlap.uud eestvedaja) töötanud oma järjekordse singli "Tinnitus" kallal, mida inspireerisid suuresti just järgnevas nimekirjas seisvad palad.

Mix ja master tuleb Jose Diogo Nevese sulest, salvestas Sander Mölder ja pala annab järgmisel nädalal välja TIKS Rekords. Loo võtmeteemadeks on pidev ületöötamine ja -mõtlemine, stress ning kultuuri- ja infolaviinide hoomamatus, kus lõpeks paistab mugavama alternatiivina vilkuvaid ekraane vahtida. Närverahustava keskkonna laulu esmaettekandeks oleme leidnud sel nädalal toimuva Intsikurmu festivali metsaaluses.

Sander on mulle öelnud, et alati, kui ta hakkab uue projektiga tegelema, ei kuula ta neil päevil ühegi teise artisti muusikat, et teos oleks võimalikult väheste väliste mõjutustega. Minul seevastu on uue laulu valmimisperiood alati üks tihedamaid teiste muusikute kuulamistsükleid üldse. Ma soovin saada iga hinna eest mõjutatud, et mu alateadvus korjaks üles kauneima ja arendaks seda seejärel edasi mu enese loomingus. Järgnevate teoste näol ilmneb kenasti üks säärane loometsükkel.

Playlist (ehk kuidas "Tinnitus" oma näo sai):

1. Ivan Ave "Also"

Kui Jose päris mult miksimise jaoks nn. "reference tracki", saatsin ma talle koheselt selle. "Pane mind samamoodi kõlama!" Olen Ivan Ave'i lugusid kuulanud juba ta esimese albumi ilmumisest saati, kui Sammalhabe mulle oma kodustuudios ta nostalgilise maiguga videot näitas, kus mees määrib su kõrvadele sündiliinide taustal mett, samal ajal klipis seljaga kaamerasse seisvat tütarlast kallistades. Ning viimase kuu jooksul avastasin ta imeväel uuesti, üks meelisräppareid läbi aegade, Norra kargus ja 90ndad, kus ma kunagi elanud pole.

2. Didier Lockwood "Stormy Day"

Iga kord, kui ma Mattias Tirmaste ja Johan Kristjan Aimla juurde külla satun, on nad eneste jaoks avastanud mõne uue geeniuse, keda iga hinna eest teistele tutvustama peaks. Praeguse perioodi jooksul on selleks olnud Didier Lockwood, vaimustavalt maalilisi jazz-palasid komponeerinud viiulivirtuoos. Sobib kuulamiseks söögi alla ja peale, eriti sumedatel suveöödel.

3. The Brecker Brothers "King Of The Lobby"

Nimeka duo tavapärasest stiilist eraldunud albumi "Return of the Brecker Brothers" hiphopiga kombineeritud jazz on mu sõpruskonnas kujunenud omamoodi selle kevadsuve soundtrackiks. Paneb südame kiiremini põksuma, kui me autoga pärastlõunastel teedel veereme.

4. DVPH - "KARAVAN"

Ma olen DVPH plaadid konkreetselt ribadeks kuulanud. Säärast poeesiat ja äratundmisrõõmu pakkuvaid tekste on Eesti hiphop-muusikas tarvis tikutulega otsida. Viib mõtted mujale, kui tundub, et elad liialt segastel aegadel.

5. Toro y Moi "Ordinary Pleasure"

Olen alati unistanud sellises keskkonnas muusikavideo filmimisest. "Tinnitusega" on plaan ligilähedane asi korda saata, stsenaariumi esimene lõik on juba valmiskirjutatud. Eks näis, kuidas välja kukub. Toro y Moi on oma muusikaga ka imetlusväärne näide sellest indie tasemest, kuhu iga endast lugupidav art-artist võiks pürgida.

6. Vaiko Eplik "Kõigest mis jääb"

"Kõigest, mis jääb su südamesse, ei ole mõtet laulda." Selle uuel albumil väljahüütud lause ja Tšehhovi "püssiteooria" najal otsustasin "Tinnituse" ridadest eemaldada kõik üleliigsed relvad, mis seisavad terve etenduse seinal, aga pauku ei tee. Kusjuures pakkus Vaiko samal ajal välja, et võiks mulle mingil hetkel instrumentaale saata. Ei ole kätte saanud veel. Äkki näeb.

7. Mina "I discorsi"

Avastasin tolle hingematvalt kauni pala Ivan Ave'i loo "Hello" sämplit otsides. Kui laul jõuab oma üüratu orkestreeritud haripunktini, annab see täpipealt taolise tunde, kui pärast publikule nähtavalt kordaläinud pala esitamist aplausi ajal laval seisad.

8. Tyler, The Creator "I THINK"

Kes ei tahaks olla 2019. aastal Tyler? Võtad ühe 3-sekundilise disko-loopi ja hakkad oma karisma ning talendiga lammutama.

9. Dagö "Kalamaja moonid"

Dagö tekstid on mind läbi kogu senise elu vedanud, alates hetkedest, kui 5-aastasena kodusleiduvaid CD-plaate kaasaskantavasse pleierisse toppisin, ning nüüdseks võtan nende albumeid iga inspiratsioonikriisi korral arvutis lahti, kuna Lauri sõnade lõputust varamust jätkub toitu absoluutselt igaks elumomendiks. Nii mitmekihilisi ridu ei leia ilmselt mitte kusagilt mujalt, teevad südame soojaks ja vahetevahel ütlemata melanhoolseks. Tõlgendamisvabadust jätkub vastavalt hetkelisele hingeseisundile alati.

10. Sven Grünberg "Green Hearths"

Nii "Tinnituse" kirjutamise ajal kui üleüldse gümnaasiumi lõpunoote trotsides käis mul iga päev vähemalt korraks taustaks Sven Grünbergi bändi proge-küte. Aitab musikaal-poeetilise vasturohuna ka kõige hullemat stressi maandada.