Joel Remmel Sohvi Viik

Detsembrikuu teine pool on Remmelil kontserte täis, sest veel enne tuuri 16.12 esineb ta Tallinna Linnavolikogu jõulukontserdil ning 18.12 Joel Remmel Trioga Narva Philly Joe’s jazziklubis. Lisainfo Joel Remmeli kontsertide kohta leiab siit.

Sel nädalal oma 30ndat sünnipäeva tähistanud Remmel ütleb ise oma muusikavaliku kohta nii:

Frank Sinatra & Count Basie - More (Theme From Mondo Cane)
Sinatra on Sinatra! Count Basie on Count Basie! Quincy Jones on Quincy Jones! See ütleb tegelikult kõik juba ära! Nii swingivat bändi ja nii tabavat ja mõjusat vokaali koos kuulata on lihtsalt puhas nauding. Eriti veel Quincy Jones’i mahlakates arranžeeringutes. Ja muidugi - iga loo lõpp on omaette kompvek. Count Basie hoomamatult maitsekad fillid teevad tuju lihtsalt heaks!

Herbie Hancock & Corinne Bailey Rae - River
Herbie Hancock on üks mind enim mõjutanud pianiste. Oma lõputuna tunduva maitsekusega suudab ta alati õiged noodid (ja ka vajalikud pausid) tabada. Tema kõlapilt on väga äratuntav ja alati paneb kuulatama. Joni Mitchelli lugu, mida esitab mahehäälne Corinne Bailey Rae on samuti omaette meistriteos - mõnus annus jõulueelsesse aega. Samas ka hea suvine kuulamine.

Doobie Powell - Jesus Is the Best Thing
Loo pikk sissejuhatus on väga hingestatult esitatud ja valmistab hästi ette selle mõnusa astuva gruuvi, mis igale gospelmuusika sõbrale kindlasti meelt mööda on. Kuulama peaks kindlasti kas korralike kõrvaklappide või kõlaritega, mis mahlaka saundipildi hästi esile tooks. Doobie Powelli viimased albumid on üldse väga mõnus kuulamine - nii produktsiooni kui sisu/sõnumi poolest.

John Mayer - In the Blood
Olen John Mayerit kuulanud läbi aastate ja leidnud igalt albumilt alati päris mitu lugu, mis jäävad pikaks ajaks minu muusikavalikusse ringlema. In the Blood on oma lihtsa ülesehituse ja mõtlema paneva sõnumi poolest viimase kahe aasta jooksul palju läbi kuulatud. Mayeri ansambli helipilt on muidugi väga nauditav ja mõnusalt ameerikalik.

Jacob Collier - In The Real Early Morning
Jacob Collier - ilmselt meie ajastu Mozart - on selline artist, kelle muusika on aeg-ajalt isegi veidi “liiga palju”, aga enamik aega on ta muusika ja ka musitseerimine lihtsalt imekspandav. See on lihtsalt nii mitmekesine ja musikaalne, et suu jääb lahti.
See rahulik lugu sobib hästi kuulamiseks pigem linnakärast eemal ja tähistaeva all. Loo keskel olev vokaalosa on liigutav!

Bon Iver - Salem
Bon Iveri viimased albumid on kuidagi nii sürrid ja samas paeluvad, et raske on seda kirjeldada. See on rohkem nagu üks rännak, mis viib ootamatult uute väljadeni, vahepeal suured lagendikud, siis jällegi künkad ja mäed, taevalaotus ja siis jälle tormine meri. Salemi edasiviiv gruuv ja tiks on kaasahaarav. Ohtralt on kasutatud ka puhkpille, mis on hea touch.

Esbjörn Svensson Trio - Spunky Sprawl
Üks mu esimesi lemmikuid, keda fännasin pikki aastaid ja senimaani avastan nende loomingus ideid, mida ka ise kasutada. Juhiks tähelepanu ka ansambli lugude pealkirjadele, mis on omaette šedöövrid. Käesolev lugu on üks üsna lihtsakoeline ja mõnusa minekuga, mida juba enam kui kümmekond aastat tagasi ka ise sõpradega Otsakooli eksamil mängisime.

Miles Davis - Someday My Prince Will Come
See lugu on ilmselt pea kõigile tuttav. Samuti võiks Miles Davise nimi tuttav olla. Tema juhitud ansamblitest kasvas välja lugematu arv omanäolisi artiste, kes just Miles’i bändist tuule tiibadesse said. Iseäranis mõnus on loo algus ja bändi vaoshoitud gruuv, mis parasjagu vahetevahel katelt kergitab. Ja muidugi ka asjaolu, et mehed saavad rahulikult soleerida! Puhas nauding.

Jukka Eskola Soul Trio - Five on Three
Soome trompetist Jukka Eskola on lihtsalt nii cool - oma olekult ja mängult -, et seda on mõnus kuulata. Kõik on paigas ja viib üsna lihtsa vaevaga eelmise sajandi keskpaika, mida jazzi mõistes ka kuldajastuks peetakse. Kõige õigem on muidugi võtta Soul Trio vinüül, panna see mõnusalt tiksuma ja tunda end hästi!

Elvis Presley - Take My Hand, Precious Lord
Jällegi ilmselt on väga vähe neid, kelle jaoks Elvise nimi midagi ei ütle. Eriliselt meeldib mulle tema jõulune “Elvis’ Christmas Album”. Lisaks jõululugudele on albumi lõpus mõned vaimulikud hümnid/koraalid, mille hingestatud esitus oma lihtsuses on väga tabav. Isiklikult muudab loo tähenduslikuks ka asjaolu, et selle eesti keelne versioon on olnud minu suguvõsa laul juba aastakümneid, mida ikka kokkutulekutel lauldakse.