KULTUURIBIIT | Muusik Tanel Rubeni playlist
Tanel Ruben oli ka 5. novembril NUKU teatris aset leidnud lavastuse „Eesti jazzi sünnipäevapidu“ muusikajuht, millega tähistati Eesti Jazzliidu 15. tegutsemisaastat ja Eesti jazzi 101. aastapäeva.
Tanel Ruben ütleb oma muusikavaliku kohta nii:
Allan Holdsworth – City Lights (album Secrets)
See pala ja kogu album (Secrets) tundus kui tulnukate muusika avakosmosest aastal 1991. Inspireeris ikka väga – nii helikeel kui ka virtuoosne pillikäsitlus kõigil instrumentidel lõi pildi eest...
Bill Bruford-Earthworks – My Heart Declares A Holiday
Bruford on väga inspireeriv trummar-helilooja. Tema muusika on väga heakõlaline ning rütmi-krutskitega vürtsitatud. See on suurepärane esitus.
Weather Report-Birdland
Joni Mitchell – Shadows and Light
Mitchellil on nii hea vokaal ja mitmekülgne anne ühendada eri muusikastiile ning lisada sügavaid tekste. See võtab tummaks. Ilmselt kuulsin seda esmakordselt 80-ndate lõpus.
Pat Metheny – Here to Stay – We Live Here (LIVE)
Chick Corea Elektric Band – City Gate,Rumble
Kuulasin Electric Bandi ilmselt aastatel 1989/1990. Raha asemel olid meil kasutusel talongid ja mul polnud bensiini järjekorras autos istudes muud teha kui kuulata ribadeks Electric Bandi kassett. Dave Weckl oli väga, väga muljetavaldav.
Avishai Cohen – One For Mark
Avishai on araabia ja juudi muusika parim tutvustaja ja sulataja. Nii vägevalt ja ladusalt vahelduvat taktimõõtu jazzis väga tihti ei kohanud.
Oliver Nelson – Stolen Moments
Miles Davis – So What
Pikka aega ei suutnud ma kuulata bebopi, aga õnneks oli muusikaajaloos selline vahepealne ajastu kus sündis cool jazz. Oliver Nelsoni plaat ja samuti Miles Davise „So What“ plaadid tõid mind cool jazzi maailma ja sealt edasi oli bebopi plaatide kuulamine märksa lihtsam ja nauditavam.
RADAR – Viraaz
Kodumaine kangelasbänd. Käisin neid igal võimalusel kuulamas. Kindlasti mõjutas mind väga jazzi ja trummide poole.
John Mclaughlin, Kai Eckhardt, Trilok Gurtu – Live at Royal Festival Hall
Mclaughlini kontsert oli üks esimesi maailma jazzelamusi, mida sain ise kuulata ja jälgida – seda siis Pärnu Fiestal. Aina rohkem mõistsin, et jazz on suur stiilide segu. Aasta oli 1990.
Koop – Summer Sun
The Cinematic Orchestra – Night of the Iguana
Ma nimetaks Cinematicut uue, kaasaegse ajastu cool jazziks. Lihtsus, kordus ja uudsus omas ajas.
Terence Blanchard – Wandering Wonder
See on üks väga äge bebop/hardbop/nubop artist. Mängib trompetit nagu kulda ja bänd on tal alati esmaklassiline. Jeff Tain Watts on sagedasti trummidel.
Wayne Shorter – Infant Eyes
Shorteri muusika on minu jaoks alati oma ajast ees olnud. Ta küll kasutas oma aja parimaid muusikuid, kuid ma kuulen, et see helikeel, mida ta ihkab, vajas teisi lahendusi ning inimesi ja aega. Tuhat vabandust.
Miles Davis – Tutu
Kuulsin korra ühel konverentsil New Yorkis, kuidas Davise bassimees Marcus Miller kommenteeris seda plaati: „This record is basically mine“. Ühesõnaga, Miller oli selle tegelikult otsast lõpuni valmis teinud ja produtseerinud. Igal juhul väga hea plaat – siiani mõnus kuulamine.
Tanel Ruben (24.01.1970) on muusik, trummar, õppejõud, helilooja. Töötab aktiivselt nii muusiku kui ka trummarina alates 1990. aastatest. Lõpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli kontrabassi ja trummide eriala (1993) ning samuti Göteborgi Ülikooli trummide eriala (1999). Salvestanud üle 50 heliplaadi ja teinud koostööd erinevate teatritega, osalenud nii muusikuna kui ka muusika loojana üheksas etenduses erinevates Eesti teatrites: VAT, NUKU, NO99 ja Von Krahli teater. Heliloojana on kirjutanud üle saja muusikapala erinevatele koosseisudele. Aastal 2008 pälvis Elioni jazzi preemia.
