KULTUURIBIIT | NU Performance festivali kuraatorite Margit Säde ja Egija Inzule playlist
13.-22. novembril toimub Tallinnas rahvusvaheline etenduskunstide festival NU Performance Festival 2020, mille teemafookus on „Hääl ja midagi veel” ning mille kuraatorid on Margit Säde ja Egija Inzule. Loe lähemalt festivali kohta siit.
Egija Inzule playlist:
NSRD "Transwelt Telefon Konzert”
See video dokumenteerib NSRD aktsiooni Riias 1988, mis toimus rahvusvahelise festivali Transwelt Telefon Konzert (Transmaailma telefonikontsert) raames, mille peamine toimumispaik oli Frankfurt am Mainis, Saksamaal. Selle käigus esitasid etendusi ja kontserte NSRD osalised (tundmata tunnete restaureerimise töötuba) ning neid kanti üle teistele festivali osavõtjatele Katmandus, Damaskuses, Frankfurt am Mainis, San Franciscos, Riias ja X linnas, mis osutus Moskvaks. Raskused telefoniühenduse loomisel ja selle katkestused said ajavööndite ja geograafiliste vahemaade ületamise osaks. Olin sunnitud meenutama seda teost kui tegelesin uue Gerry Bibbly töö kokkupanemisega NU Performance Festivaliks, tulenevalt uudsest kaugtöö formaadist, mida me kõik oleme kogenud sel aastal.
Michele Rizzo “Higher xtn”
Michele Rizzo tantsulavastus „Higher” esietendus 2015. aastal Frascati teatris Amsterdamis. Alates sellest on ekstaatilise tantsu katartiline jõud sellele tööle omane, seda saadab Lorenzo Senni muusika, mis publikut ikka ja taas ära võlub. „Higher” tuleb Balti riikides esimest korda esitamisele sel laupäeval, 14. novembril Kanuti Gildi SAALis.
Bronski Beat ”Smalltown Boy”
See võiks olla praeguseks juba ajalugu, aga arvestades käesolevat poliitikat Baltikumis on selle 1984. aastast pärit Bronski Beati 35 aastat vana muusikavideo narratiiv üsnagi tabav ka 2020. aastal.
Chicago Boys: while we were singing, they were dreaming, “Do you love me”
„Do You Love Me” esitas originaalis Bendaly Family – Liibanoni 12 lapseline perebänd, kes on kõik muusikud. Laulu video filmiti 1978. aastal Kuveidis, kui nad riiki esimest korda külastasid. Laul on „The Chicago Boys: while we were singing, they were dreaming“ repertuaari üks hittidest - 1970ndate bändi taasloomine ja ühtlasi ka selle fenomeni uurimusgrupp, mille on kutsunud ellu kunstnik Hiwa K. 2010. aastast alates mängivad nad 1970ndate aastate popmuusikat Afganistanist, Iraanist, Iraagist ja Liibanonist, millele järgnevad presentatsioonid arhiivist, mis seostuvad isiklike mälestuste ja neoliberaalse poliitikaga selles regioonis.
Hannah Wilke, Stand Up
Naise keha kuulub naisele! Ameerika feministliku kunstniku Hannah Wilke „Stand Up” on lugu aastast 1982 ja tuleks tänases päevas jälle playlisti lisada. “Stand up for what you want to do, Stand up, there´s no one telling you… Stand up when people put you down, Stand up and dance above the ground, you’ve got to stand up, stand up….”
Margit Säde playlist:
Laurie Anderson “O Superman”
Ameerika avangardset kunstnikku, heliloojat ja muusikut Laurie Andersoni ei õnnestunud kahjuks seekord Tallinnasse NU Performance Festivalile tuua, aga sellegipoolest tasub enne festivali kuulata ära tema hitt-teos “O Superman” ja erilist tähelepanu pöörata ka laulu tekstile, laul on küll loodud 1981, aga mõjub endiselt väga kaasaegsena.
Lolina “Let go”
Lolina on elektroonilise ja digitaalse muusika artist, keda tuntakse ka tema eelmistest projektidest Inga Copelandina. „Let go” on massaaž kõrvadele ja teistele meeltele. 19. november, Sakala 3 teatrimaja.
Erik Bünger “The Girl Who Never Was”
Erik Büngeri film „The Girl Who Never Was” põhineb tegelikult tema samanimelisel loeng-performance’il. See lugu on lähtekoht, mis loob võimaluse uurida inimhääle vastuolulisust ning selle võimet trotsida tavapäraseid arusaamu tõest ja valest, minevikust ja tulevikust, mees- ja naissoost. 15. november, Kanuti Gildi SAAL
James MacDonald "Sukupuolen korjaamisesta”
James Lórién MacDonald on transsooline püstijalakoomik Helsingist, kelle uus etendus „I Got Online and Went Mad“ käsitleb pilkamist ja vabastamist, äpusid ja kunne ja seda, miks me laseme end endiselt sotsiaalmeedial piinata. 19. november, Kanuti Gildi SAAL
Darkside "Live at Erica Synths Garage x Burn”
Live-artistina kasutab Darkside lähenemist, mida ise nimetab sünditrippimiseks, kus eelprogrammeeritud materjal seguneb kohapeal leiutatavaga ning seega on iga performance suhteliselt kordumatu. 21. november, Kanuti Gildi SAAL.
FESTIVAL
13-22. novembril 2020 toimub Tallinnas 8. NU Performance Festival. Seekordse rahvusvahelise etenduskunstide festivali teemaks on “Hääl ja midagi veel”, mida kureerivad Margit Säde ja Egija Inzule.
„Hääl ja midagi veel” üritab haarata häält: töötada häälega, tunnustada häält, kasutada häält, kuulata häält ja sellesse sekkuda, võidelda hääle eest, nõustuda, häälega vaielda ja kaasa laulda, hääle taktis kehad liikuma panna ja uinuda.
Nii nagu keha, on ka hääl oma poeesia ja poliitika, aktsentide ja dialektide, vigadega grammatika kütkes. Keel viivitleb suus, lipsab korraks välja lobisema, tema sõnavara on keeleotsal, ta kordab ja parandab end... Selle, mida keel peidab, ütleb välja keha. Häälega, olgu siis valju või vaiksega, teeme end kuuldavaks, olgu siis väljas, toas, ühiskonnas või poliitikas. Just hääle kaudu saab privaatne avalikuks.
Tänavune festivaliprogramm seob kokku terve loominguliste väljenduste ja avalduste polüfoonia ning on jaotatud temaatilisteks õhtuteks. See annab sõna hääle emotsionaalse, ühiskondliku ja poliitilise potentsiaali avamisele. Programmi kuulub luule, rütmi loomine, sünteetilised helid, sisse kirjutatud narratiivid ja ajaloolised kontekstid, huumor, tegevus, osalemine ja kollektiivne hääl, vaikus, ja – nagu pealkirigi vihjab – midagi veel. Nende erinevate seisukohtade kõrvutamine illustreerib seda, kuidas valdavaid narratiive, konstrueeritud soorolle ja valitsevat poliitilist retoorikat saab hääle performatiivsusega kahtluse alla seada. Väga erineva taustaga kunstnikud uurivad ja annavad uusi määratlusi tänapäeva kõneaktidele, töötavad läbi hääle- ja keelepiirid, nihutavad tähendusi ja identiteete.
Festival toimub Kanuti Gildi SAALis, Sveta Baaris ja Sakala 3 hoones ja seda saadab programm I.D.A. raadios. Programm NUPP pakub täiendavat pilguheitu, mis hõlmab ka festivali esinejate loomingu tutvustamist ja lähemalt selgitamist. Raadio kui meedium kannab hääle ja heli ühest kohast teise ning teeb nii võimalikuks mängida kõikvõimalike suhetega – elavate ja salvestatud, kohalolevate ja eemalviibivate, elavate ja surnutega ning nendega, kes kuulavad, ja nendega, kes ei kuula.
Äsja tellitud ja varem valminud performance’eid, lugemisi, modulaarsüntesaatorite kompositsioone, protsessipõhiseid koostöid ja kontserte kombineerides häälestab festivali kese end hääle tehniliste, kontseptuaalsete, ent ka juhuslike suhete lainepikkusele.
Kümne päeva jooksul saab näha järgmiste kunstnike töid ja etteasteid:
Eglė Budvytytė (Amsterdam-Vilnius), Egija Inzule (Riia-Zürich) ja Margit Säde (Tallinn-Zürich), Gerry Bibby (Berlin), Jelena Glazova (Riia), Eglė Budvytytė (Amsterdam-Vilnius), Alice Hagenbruch (Kleve) ja Tobias Orzeszko (Leipzig), Nancy Nakamura Räpipunt (Viin-Väätsa-Tallinn), Yasmyn (Tallinn), Michele Rizzo (Amsterdam), Erik Bünger (Berliin), Sveta Grigorjeva (Tallinn), Hiwa K (Sulaymaniyah-Berliin), Vika Matuzaitė (Vilnius) ja amatöörkoor Smiltatė (Nida), Ana Mendes (London-Stockholm), Lina Lapelyte (Vilnius), Lolina (London), Serious Serious Showreel: Michaela Kisling, Till Megerle, Artjom Astrov (Viin-Berliin-Tallinn), Practice Room: Court Rat, arxcharlaide & baribari mai, Marta & Edgar Vunsh ja Ganna Bogomol, Queer womxn DJ collective (Vilnius), MajorDanger (Tallinn), James Lórien MacDonald (Helsingi), Querelle (Kaunas), Doris Hallmägi (Tallinn), Nicolas Buzzi (Zürich), Darkside (Tartu), Nina Elektrichka (Riia), Hanna-Liisa Lavonen, Jaanika Arum, Helen Västrik, Katrin Enni, Helle Ly Tomberg, Ellen Vene, Andre Joosep Arming ja Kleer Keret Tali (Tallinn)
Festivali kuraatorid:
Margit Säde on Tallinnas ja Zürichis töötav sõltumatu kuraator ja kunstitöötaja. Kuraatori, haridustöötaja, produtsendi ja kunstniku rollide vaheldudes on tema peamisteks huvipakkuvateks teemadeks subjektiivsus, prekaarsus, kollektiivsus ja ka keel, inimpsüühika ning hääl. Oma ettevõtmistes rõhutab ta isealgatatud, koostööl ja protsessil põhinevat kunstipraktikat. 2017 – 2020 töötas ta Eesti Kunstiakadeemias Kaasaegse Kunsti magistriprogrammi õppekava juhi ja külalisdotsendina.
Egija Inzule on kuraator ja Vilniuse Kunstiakadeemia Nida Art Colony (NAC) praegune juht Nidas, Leedus. Selleks et vastata NACi hübriidsele iseloomule, töötab Inzule protsesside arendamisel ja algatab produktsioone, mis lähtuvad ajaloolisest, geo- ja sotsiopoliitilisest analüüsist ja asukoha mõtestamisest, keskendudes selle koha olulisusele ja rollile. Ta on uurimus- ja residentuuriprogrammi Neringa Forest Architecture (Neringa Metsa Arhitektuur) kaasasutaja. Organistasioon keskendub ruumilistele ja materiaalsetele protsessidele, metsandusele ja politiika kujundamisele, et analüüsida metsa kui infrastuktuuri laiemat ulatust Põhja- ja Baltimaade regioonis.
