KULTUURIBIIT | Raadiohääl Sten Teppani playlist
Saatejuhi töö kõrval jätkab Sten Teppan Vikerraadio muusikajuhina, samuti juhib ta kuulajate üht lemmiksaadet "Käbi ei kuku ...", mis värskete lugude ja kohtumistega alustab Vikerraadios taas septembris.
Laikrete perebänd - Palvesse sean käed
Laul hetkedeks, kui hing vajab puhastust. Vaatan videot ja pisarad teevad põsed märjaks. Imearmas laululind Rael raputas mind selle looga nii sügavalt, et paar kuud hiljem meie perre sündinud kolmas tütar sai tema järgi eesnime. Ühtlasi teen kummarduse Piret Laikrele viiside ja Marek Sadamale laulusõnade eest. "Palvesse sean käed" on vaid üks näide nende suurepärasest koostööst.
James - Sit Down
Õigupoolest võiks nimetatu asemel olla ka kümmekond muud James'i laulu pealkirja. James on minu ja mu abikaasa Gretheni muusikaline ühisnimetaja. Ma ei usu, et ta seda briti bändi oli teadvustanud enne festivali Positivus aastal 2011. James'i kontserdi ajal sadas lakkamatult. Ja siis tuli "Sit Down". Normaalsed inimesed ei istu paduvihmas mudaloiku. Me siiski tegime seda (tõsi, kõik ülejäänud ka), sest õhus oli armastus...
Vennaskond - Eleegia
Kui mõtlen eesti heliloojatele, kes mu elu kõige rohkem mõjutanud on, siis tuleb mainida Allan Vainola nime. "Eleegia" (sõnade autor Kätlin Vainola alias Marie Myrk) on üks vähestest lauludest, mis võtab mind tükkideks lahti. Kui te kujutate ette, mida see tähendab. Seda valikut vaadates hakkab endalegi pisikese üllatusena silma, et mind kõnetab nukrameelsusega sõlmitud helgus. "Eleegia" sümboliseerib seda suurepäraselt: kusagil sees kriibib ja teeb haiget, aga ei jäta lohutuseta.
Depeche Mode - Enjoy The Silence
Minu kõige esimene lemmik välismaises popmuusikas ja üks nendest lauludest, millega on eriline suhe säilinud siiani. Mäletan end varateismelisena piraatkassettide ajastul tiirutamas Jõhvi turul (naabripere kasvatas ja müüs kurke) ümber ühe leti, millel polnud muud kui kaks kassetti: Depeche Mode ja OMD. Poisikese hinges käis võitlus, kas üks laul (võimalik, et teadsin siiski ka Personal Jesust) on piisav põhjus, et kõik raha ära kulutada. Hiljem ostsin Anne täikalt piraatplaadi. Ja kui saabus vinüülivaimustus, siis isikliku raha peremehena juba legaalsed albumid. Ei meenu ühtegi teist artisti, kelle loominguga kolm formaadiringi olen teinud. Ahjaa, isegi rohkem, sest kogumisfriigina ostsin hiljuti ka Depeche'i minidiscid ja DCC kassetid.
Claire's Birthday - Venus
Kõik, mida Vaiko Eplik muusikas teeb, ei ole kuld. Minu arvates. Aga ta on kui mitte ainus, siis üks vähestest, kelle argumentatsioon ja oskus oma ideid seletada teeb mind relvituks. Nagu ka julgus oma loomingut hiljem "revideerida". Isegi kui tahaks intriigi mõttes väidelda, jään ma hätta. "Venus" on meelde jäänud lauluna, mille saabumist raadiosse ja eetris mängimist ootasin pingsamalt kui ühegi teise laulu puhul varem või hiljem. See oli sensatsioon omas ajas. Ja on jäänud minu lauluks ka vahepeal kuhugi kadunud 20 aasta vältel.
Leonard Cohen - You Want It Darker
Ükski valitud lauludest pole mu igapäevases "menüüs". Pigem sümboliseerivad murrangulisi hetki ja seisundeid. Otsin need välja sisemise kutse tekkimisel. Võrreldav söögiga, mille järele vastupandamatu isu tekib? Varsti pärast seda pala Leonard Cohen lahkus igaveseks. Kummaline, aga oli aeg kui see lugu andis hommikul tööle tulles mu päevale häälestuse. Meeltes jäi kajama fraas "I'm ready, my Lord." Ma ei julge mõelda lõpule. Mind ei lohuta absoluutselt, et mitte kellelgi pole pääsu. Loodan väga, et ma olen siis valmis...
Terminaator - Ingli puudutus
Olen rohkem kui üks kord püüdnud Jaagup Kreemilt teada saada, missugune sündmus teda "Ingli puudutuse" loomisel inspireeris. Ju siis on liiga isiklik, et ta seda jaganud pole. Ja võib-olla ongi parem. Kuigi ma isiklikult pole samasugust ilmutust kogenud, on end nii lihtne unustada ja samastuda peategelasega.
Biffy Clyro - Many Of Horror (When We Collide)
Albumitest on terviklikul kujul mu lemmik Biffyle kommertsedu toonud "Only Revolutions". Tõsifännid armastavad rõhutada, kui hea on Biffy Clyro sirgjooneliste näkku virutavate (alternatiiv)lugudega. Kui miski müüma hakkab, on paremad ajad möödas (võrdle Metallica). Minu jaoks on Biffy tähtsamad laulud poweriga ballaadid.
Mahavok (Heini Vaikmaa) - Meridiaanid
Heini on Meister. Vaikne ja tagasihoidlik, aga meie parimate hulgas. Vast Heini ei pahanda, et mainin samas lõigus ära ka Vello Toomemetsa, Priit Pihlapi ja Mikk Targo. Loodan, et nad kõik tajuvad piisavalt tunnustust loomingu eest, mis on inimesi mõjutanud. Aitäh, igatahes!
Arcade Fire - Intervention
Ma ei ole iialgi seda bändi oma silmaga näinud, aga video nende Pariisi kontserdist aastal 2007 on üks vägevamaid kontserdielamusi mu elus. Ja just hümnilikult kõlav "Intervention". Lähiplaanides lendab asja ikka väga isiklikult võtval lauljal suust süljepritsmeid, bänd on higist läbimärg. Ma usun neid iga ihurakuga ja pärast seda nelja minutit liituksin iga revolutsiooniga küsimusi esitamata. Ainult üks kontsertvideo suudab sellega võistelda. See on Mylene Farmeri hitt Desenchantee, aasta 2009, samuti Pariis.
