Armukolmnurga kaks nurka: O. W. Masingu naine Cara (Maarja Mitt) ja rokase kuuega noorpoeet Kristjan Jaak (Ago Soots) Fotod: Priit Saarts, Mats Õun

Kuigi „Taevast sajab kõikseaeg kive” põhineb Jaan Krossi jutustusel „Taevakivi” (1975), on tegu iseseisva ja läbinisti teatripärase teosega. Pealegi kujutas Kross reaalseid ajaloolisi tegelasi nende õigete nimedega, pretendeerimata isikliku fantaasia monopolile.

Näidendit iseloomustab aja rõhutatud tinglikkus ja Eesti mõtteloo olulisemate näidete („Ükskord me võidame niikuinii!”) põhiteksti põimimine. Sisse tuuakse koguni Kross ise ja see elavdab lavastust märgatavalt. Nagu ka üks K. J. Petersoni ja Cara dialoog, kus mõlemad räägivad publikusse nagu õndsa August Wiera teatris. Silma rõõmustavad rõuguredelid lavakujunduse dominandina.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: