Tartu kultuuripealinna konkursi toimkonna rõõmuhõise pärast otsuse väljakuulutamist oli kõrvulukustav. Valiku teinud komisjoni hinnangul oli Tartu projekt erakordselt koherentne ja veenvalt oli näidatud ka kohaliku kogukonna kaasatust. Foto: Madis Veltman

Otsuse väljakuulutamise hetk kultuuriministeeriumi saalis oli väga emotsionaalne, mängima hakkas lõõtspill, kõlasid Lõuna-Eesti rahvalaulud. Nagu arvata, olid narvalaste näod nukramad.

Kultuuripealinna valimiseks moodustatud komisjoni esinaine Beatriz García ütles Eesti Päevalehele, et konkurss Tartu ja Narva vahel oli väga tasavägine ning komisjoni arutelud väga pikad ja üksikasjalikud. „Mõlemad kandidaadid olid märkimisväärsed ja väga eripalgeliste tugevustega. Väljakäidud projektid, nii „Narva on järgmine” kui ka Tartu „Ellujäämise kunstid”, ei ole sisulises plaanis tegelikult võrreldavad ja see tegi ka otsustamise väga keeruliseks,” märkis ta. „Kui vahel on sellises protsessis komisjoni hinnang ühehäälne, siis seekord oli otsus üksmeelest kaugel.”

Otsustuskriteeriume oli kuus ja García sõnul oodati, et kõik need oleksid täidetud tipptasemel. Tartu puhul tõigi ta peale väga tugeva strateegilise kultuuri visiooni esile ka programmis olevate ürituste omavahelise seostamise ja esitamise täpsuse. „Selle erakordne läbivus ja koherentsus oli üks oluline punkt, mis Tartu projekti puhul meie tähelepanu köitis. Ka oli Tartu puhul kohalik kogukond selgelt ja laialdaselt projekti panustav. Narva projektis oli see aspekt võib-olla Tartust vähem veenev,” märkis ta.

Avalehele
127 Kommentaari
Loe veel: