Kuningas on loll ja paljas
„Banksy: elevant kingipoes” suutis kohe pärast linastumist sütitada lugematul hulgal vandenõuteooriaid ning vaidlusi. Kas see, mida me nägime, on müstilise tänavakunsti staari Banksy järjekordne õnnestunud manipulatsioon või on seda võimalik vaadata süütute silmadega, oiates valust, kui kunstimaailma kääriv sisikond su silme ees lahti rullitakse? Igal juhul peaks „Banksy: elevant kingipoes” olema kohustuslik film kõigile, kes tänapäeva kunstimaailmaga vähegi on kokku puutunud. See film on lihtsalt nii masendavalt naljakas või isegi pigem naljakalt masendav.
Filmi käivitajaks on LA-s elav prantslane Thierry Guetta – lihtsameelne hing, kelle kireks on oma elu vaatamine läbi filmikaamera. Nõnda jäädvustab ta tuhandetele kassettidele iga eluhetke, jätmata vahele ühtegi sammu. Filmimine saab uue pöörde, kui Thierry satub filmima illegaalsena tegutsevaid tänavakunstnikke, kelle tegemiste adrenaliin teda jäägitult endasse haarab. Tema otsingute vaieldamatuks trofeeks saab aga juhuslik kohtumine Banksyga – tänapäeva kunstimaailma ühe säravama tähega. Banksy sära sajakordistab salapäraloor, sest samal ajal kui tema looming püstitab oksjonitel üha uusi rekordeid ning soolonäitused toimuvad maailma parimates galeriides, ei ole meedias kunstnikust endast ilmunud ühtegi fotot.
Videokaamerat armastava prantslase ja tänavakunstniku kohtumine toob loosse aga dramaatilise pöörde. Banksy mängib lihtsameelse operaatori Thierry hoopis kaamerate ette, konstrueerimaks tema kunstnikuks saamise müüti. Edasi viib film meid kunstimaailma Ameerika mägedele, kus sõitmine tekitab korraga nii kõditunnet kui ka südamepööritust. Tänapäeva kunstituru haip saab avalikuks kogu oma ilus – rumalavõitu Thierry Guettast, kelle kunstnikunimi on Mr. Brainwash, saab tohutu abiliste armee toel lühikese ajaga kunstimaailma staar. Tema esimesele näitusele tungleb juba avapäeval pea 7000 uudishimulikku ning Mr. Brainwashi töid müüakse pea miljoni dollari eest. Kuningas on alasti, ja see ei häiri kedagi – alastus müüb ju eriti hästi.
Ometigi on Mr. Brainwashi kultiveeritud visuaalkeel vaid sisutühi tapeet, mis parimal juhul sobib diletantlikuks plakatikunstiks. Kahjuks ei anna film vastust sellele, kuidas sünnivad need sajad jaburad kunstiteosed, sest Mr. Brainwashi rolliks on vaid korra pihustivärviga üle lõuendi ladistada.
Hasart publikut lollitada
Sealjuures sisaldab film tõesti vingeid kaadreid tänavakunsti sünnist, jalutades muu hulgas läbi Banksy stuudio ja saades esmakordselt lindile ka see, kuidas valmistati ette üht tema tuntumat tööd „Vägistatud telefoniputka”. Kõike seda muidugi eeldusel, et filmilindilt nähtu peegeldab tegelikkust. Banksy filmi nagu teistegi lõikavalt irooniliste filmide puhul tekib küsimus nähtu autentsuses, sest nüüdisaja dokfilmide eneseõigustuseks näib olevat hasart lollitada publikut nii kaugele kui võimalik. Arvestades Banksy loomingu geniaalsust ei oleks kuigi üllatav, kui see film on üheks tema järjekordseks piiride kompamise eksperimendiks. Nagu tema ülejäänud loomingus, lähevad ka need löögid otse konnasilma tungiva naelapea pihta.
Fenomenaalsel kombel jätkub Mr. Brainwashi edu ka pärast selle filmi linastumist – oma teisel soolonäitusel New Yorgis õnnestus tal katkistest vinüülplaatidest kokku kleebitud Jim Morrisoni portree müüa 100 000 dollariga. Lohutan end teadmisega, et lolle on elanud igal ajal.
„Banksy: elevant kingipoes”
Paranoid Pictures (2010)
Lavastaja: Banksy
Kinos Sõprus 10. veebruarini
