Kuid küllaga on vaadata neilgi, kel nina parajasti kinni. Kunstnik vestab üsna ohtrasõnaliselt oma ideedemaailmast ning lisab teostele üsna selge sõnumiga pealkirju: “Kõnelemata dialoog vana täku ja lita vahel”, “on raske peksta odavaid harjumusi” jne. Arvan end Rodgersi materjalikäsitluses ära tundvat oskuse tuua esile tarbeesemeis sisalduvat vägivalda ja kurjust. Ready-made’i baasil loodud suuremad assamblaažid ja lavastused kasvavad kohati isegi suuremate teatraalsete lavapiltideni “kuriteopaigast”. Briti noorem kunst tuli üheksakümnendatel turule just teatava tundlikkusega morbiidse küünilisuse suhtes, mida sisaldab näiteks gaasimaski, loomatopiste, padrunihülsside jms argine otstarve.

Ja lõpuks siiski lõhnad, loomulikult peamiselt mehe ja naise omad. Ma ei tea muidugi, kui sügavale detailidesse on siin mõtet minna, sest feromoonide kleepumine jalgratta sadula külge ja tugitooli polstrile ei jõua tavaliselt inimeste teadvusse. Küll aga võivad sellised tõsiasjad märkamatult kallutada inimeste tuju ja üldist suhtumist olmemaailma.