Nancy Mitford 1920-ndatel enne balli Foto: nancymitford.com

XX sajandi alguses elas Inglismaal Northumberlandis traditsioonilisi väärtusi hinnas pidav maa-aadlike suguvõsa perekond, kuhu sündis kuus tütart ja üks poeg. Kuna vanemad laste kasvamisse eriti ei sekkunud, kasvasid nad üles isepäiste ja iseseisvatena. Eriti need kuus tüdrukut, kellest said Inglismaa ajaloo tõeliselt skandaalsed tegelased. Nende suhtlusringi kuulusid kardinaalselt vastandlike pooluste esindajad nagu Adolf Hitler ja Winston Churchill. Need kuus tüdrukut olid õed Mitfordid.

Neile antud hüüdnimede sekka kuuluvad näiteks Diana, fašist, Jessica, kommunist, Nancy, romaanikirjanik, Hitleri sõber Unity jne. Kõneainet andsid neiud Mitfordid mitukümmend aastat järjest. Peale selle, et mitu õde kirjutasid ise raamatuid, sai nende perekonnaelust romaanidesse tublisti ainest ka näiteks Evelyn Waugh. Oma raamatutega sai kõige kuulsamaks perekonna vanim tütar, 1904. aastal sündinud Nancy. „Armastust otsimas” on kahtlemata tema tuntuim romaan, aga tema sulest on neid ilmunud ühtekokku kaheksa. Elanud tormilist elu kodumaal, kolis Prantsuse ohvitseri armunud Nancy pärast Teist maailmasõda Pariisi, kuhu jäigi pidama.

Eks ole ju õige naise kohus leida endale mees ja hakata lapsi tegema.

Nancy Mitfordi viies romaan „Armastust otsimas” ilmus 1945. aastal ja on Inglise kõrgklassi perekonna elust rääkiva triloogia esimene osa. Romaan algab ühe suure perekonna söögitoas, kus teelaua ümber istuvad tädi Sadie ja tema kuus last. Mõisa nimi on Alconleigh ja need kuus last kannavad endas sedasama kaootilist ellusuhtumist, mis tõenäoliselt iseloomustab Mitfordide perekonna tüdrukuid.

Mitfordide huumor

See on majapidamine, kus kogu aeg keeb pöörane elu. Kõiki tegelasi on iseloomustatud värvikalt ja humoorikalt – sedalaadi naljasoont isegi nimetatakse Mitfordide huumoriks –, nii et lugeja tõmmatakse kiiresti pereellu kaasa. Jutustaja on Fanny, laste täditütar. Lastel on oma maailm, kust siis tüdrukud järgemööda kaduma hakkavad. Eks ole ju õige naise kohus leida endale mees ja hakata lapsi tegema, nii nagu tädi Sadie seda kuidagi möödaminnes ja kogemata on teinud. Fanny räägib suurepäraselt laste tegemistest ja kooskasvamisest ning enda vanematest, kes on ta maha jätnud: emast, kes elab teab mitmenda mehega kusagil Pariisis, ja isast, kes elab teab mitmenda naisega teab kus.

Esialgu on raamatu peategelane justkui see üks suur laste kogum, mis amööbina majas, metsas ja tallis kõik urkad enda alla haarab, ent tüdrukute eraldudes saab peategelaseks Linda, kes lapsena iga asja peale kohutavalt pisaraid valab. Pärast vanema õe Louisa abiellumist jääb Linda üksikuks ja kurvaks ning sõbruneb naabermõisa rikka ekstravagantse aristokraadi lord Merliniga, kes neiu kultuurilise ja elulise harimise kiirelt enda kanda võtab. Mehed Linda elus hakkavad vahetuma, ta abiellub korra, siis teise, leiab endale Pariisist vilunud armukese, kes tema eest kõigiti hoolitseb – ja siis tuleb sõda, mis maailma jälle segamini pöörab. Mis saab Lindast? Mis saab imelisest armastusest?

„Armastust otsides” on põnevatest ja värvikatest tegelastest kirju romaan. Merlin on oma eluviisidelt ja kiindumustelt vahest üks eriskummalisemaid tegelasi. Võtkem näiteks komme tuvisid üle värvida – lillaks, kollaseks, roheliseks, siniseks, roosaks. Merlini prototüüp oli Faringdoni mõisa omanik Gerald Berner, kes oli niisama ekstsentriline kui romaani Merlin. Värvilised tuvid? Täiesti olemas, siiamaani.

Nancy Mitfordi "Armastust otsimas" homsest saadaval koos LP-ga vaid nädalajagu! Vaata lisa: www.lpraamat.ee