Lahkus Eesti Nukuteatri suurkuju
Ferdinand Veike elu algas 1924. aastal muusika- ja näitemängulembeses taluperes Lääne-Virumaal Küti vallas. Teatrihariduse sai ta Tallinna teatrikoolis ja Leningradi teatriinstituudis. Enne Nukuteatrile pühendumist töötas ta Noorsooteatris ja Draamateatris. 1948. aastal tantsis ta Estonias eriliselt läbitunnetatud, mehise, jõulise ja veenva Kalevipojana koreograafilises poeemis „Kalevipoeg”. 27-aastasena sai temast 29 aastaks Nukuteatri peanäitejuht. 1962. aastal asutas ta Nukuteatri juurde teatriühingu õppestuudio nukuosakonna ehk Nukuteatri õppestuudio. Stuudio õpilastest kujunes Eesti nukunäitlejate ja -lavastajate raudvara. Aastaid õpetas ta ka režiitudengeid Tallinna pedagoogilises instituudis.
Ferdinand Veikes olid koos loomuomane nukunäitleja-anne ja tohutu töökus. Ta oli mitmekülgne looja ja võimekas organisaator. Kuidas muidu suutnuks ta luua üle saja lavastuse, astuda üles lugematutel esinemistel estraadilaval, kohtumistel publikuga, raadios ja televisioonis, joosta teatrijuhina riigiametnike vahet ja tegelda lõputu asjaajamisega, juhtida teatrit ja kollektiivi, teha stuudiotööd ja õpetada õpilasi. Kogu selle töö ja vaeva tasusid tema jaoks laste särasilmad ning rõõm, mida nemad etendustelt said.
