Edith Parise raamatugraafilistest töödest on tuntuim tiitel ja ornamentaalne kujundus 1951. aasta „Kalevipoja“ väljaandele. Näitustel esines ta alates 1949. aastast põhiliselt joonistuste ja akvarellidega. Tema metafüüsiliselt mõjuvad linnavaated on omapärase, lõpetamatuse esteetikast puudutatud kompositsiooniga. Karge ökonoomsusega on ta paelunud akvarellis. Tollal kirjutati etikette kunstinäitustele käsitsi ja näitusi korraldati palju. Edith Paris oli aastatel 1950‒1970 väga nõutud kui kiire ja korrektne etiketikalligraaf. 1968. aastal tegi ta koos V. Parisega näituse Tallinna kunstisalongis, 1974. aastal juubelinäituse sealsamas.

Edith Paris on meelde jäänud mõnusa, rahuliku, hea huumorisoonega inimesena. Kunstnikuna, kellel võib-olla ei õnnestunud erinevatel põhjustel täiel määral rakendada või näidata oma võimeid, aga kes on siiski jätnud isikupärase jälje eesti kunstilukku.

Edith Paris sängitatakse Pärnamäe kalmistule Tallinnas. Ärasaatmine leiab aset lähedaste ringis.

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Vabagraafikute Ühendus

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kultuuriministeerium