Dmitri Bruns Tallinna Linnavalitsus

DMITRI BRUNS
11.01.1929-21.03.2020

Dmitri Bruns sündis 11. jaanuaril 1929 Riias vene emigrantide peres. Tema isa oli võidelnud Judenitši armees ja ema olnud Peterburi Maria teatri näitleja. Lapsepõlve suved veetis Dmitri vanavanemate juures Koplis, pärast isa küüditamist 1940 asus ema temaga püsivalt Tallinna elama 1942. Lõpetas 1946 Lenderi koolimajas tegutsenud Tallinna VI venekeelse keskkooli.

Arhitekti kutse omandas ta Leningradi ehitusinseneride instituudis 1946-53. Töötas 1954-55 Tallinnas Estonprojektis, kus kavandas Endla tänavale Ehitajate klubi (koos E. Liibergiga, nüüd muudetult Sotsiaalkindlustusamet) ja osales Alar Kotli ning Mart Pordi kõrval lasteaia paljuehitatud tüüpprojekti koostamisel. 1955-59 oli ta komsomolitööl. Tema erakordne organiseerimisanne sai hästi avalduda, kui ta 1960-80 töötas Tallinna linnaarhitektina. Ühtepidi seisis ta koos oma sõbra Rasmus Kangropooliga Tallinna vanalinna säilitamise eest, teistpidi korraldas uuselamurajoonide planeerimist. Brunsi 1968 kaitstud väitekiri käsitles Keldrimäe rekonstrueerimist, mis viidi ellu tema soovitusele vastupidiselt tüüpprojektide najal. Brunsi tegevuse kõrgperioodiks oli 1970. aastatel Tallinna olümpiamängudeks ettevalmistamine, mida võimaldasid ootamatult suurenenud rahaeraldised. Olümpiapurjespordikeskus, Pirita tee, Linnahall, hotell Olümpia, Postimaja jpm ehitised otsisid kohta ja nende ehitamine vajas diplomaatilist koordineerimist. Tänu headele saksa kontaktidele vahendas Bruns Tallinnale Kieli 1972. a olümpiaregati kogemust.

1980-91 oli Bruns Ehituse Instituudi linnaehituse perspektiivprobleemide labori ja arhitektuuriosakonna juhataja ning 1991-2000 oli tal arhitektuuribüroo AB projekt.

Tõelise patrioodina on Bruns olnud Tallinna ajaloo ja linnaehituse väsimatu uurija ja populariseerija. Linnaarhitektina tutvustas ta peagi ehitatavat raamatutes Tallinn täna ja homme (1962) ja Homne Tallinn (1973), mida ilmestavad tema abikaasa, arhitekt Olga Brunsi efektsed joonised. Suurema hoo sai tema uurimistegevus pärast olude vabanemist, kui ilmusid monograafiad Tallinn. Linnaehituslik kujunemine (1993) ja Tallinn. Linnaehitus Eesti Vabariigi aastail 1918-1940 (1998). Sel sajandil pühendas ta palju energiat Tallinn ajaloo vahendamisele venekeelsele lugejale. Aastal 2007 avaldas Arhitektuurimuuseum tema mälestuste ja artiklite kogumiku.

Bruns oli Eesti NSV teeneline arhitekt (1973), Saksa Linnaehituse ja Regionaalplaneerimise Akadeemia korrespondentliige (1991) ning Tallinna vapimärgi kavaler (2003).

Kolleegid jäävad mäletama Dmitri Brunsi kui rõõmsameelset ja tegusat arhitekti, söakat ja korrektset juhti, hoolivat ja südamlikku inimest, kes pühendas oma elu Tallinna linnale.

Eesti Arhitektide Liit
Eesti Arhitektuurimuuseum