Seleckis ei astunud filmindusse otse. „Tahtsin alguses saada ajaloolaseks, aga sattusin hoopis keemiat õppima. Film mind toona üldse ei huvitanud. Aga juhtus nii, et ühel kursusekaaslasel oli fotokaamera, millega mul tuli pildistada ja hiljem ka filmida. Nii see huvi tekkis,” meenutab Seleckis. Ta lõpetas keemia eriala küll ära, kuid läks hiljem õppima Moskvasse kinematograafiat.

Kuigi Seleckis on teinud tööd ka mängufilmide jaoks, ei tunne ta lavastajana selle vastu tõmmet. „Mängufilmi ainest võib ju ammutada ajaloost või valida mõne muinasjutu, aga selle tegemise protsessis puudub minu jaoks hasart. Põnevus ja sellest tekkiv hasart, et sa ei tea kunagi, kuhu film su viib, mis edasi tuleb, on ainult dokumentaalfilmi tegemise puhul. Sellest, mis filmist tuleb, saad aru, kui teed esimese kaadri,” kirjeldab dokumentalist.