Lavastaja Urmas Vadi: meil on vaja, et Juhan Liiv teeks comeback’i
Alustuseks ikkagi algusest: kuidas sa Juhan Liivi lavaletoomise mõtteni jõudsid?
Kunagi aasta tagasi küsis Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra, kas ma ei tahaks kirjutada Liivist näidendit ja seda ise Alatskivil lavastada. Ma ei võtnud kohe vedu, sest mul oli Liivist silme ees selline haleda kuju pilt. Haledus mulle ei meeldi. Ma olen neist päriselt elanud inimestest ka omajagu kirjutanud ja kohe ma ei süttinud. Aga aasta jooksul toimus minu jaoks väga palju asju ja korraga tuli Liivi tunne peale. Pean silmas muidugi ka seda Sirbi jama, kogu seda inetut ja lolli lugu. Paljud rääkisid siis, et olgugi et paljud inimesed said jalaga tagumikku ja inimestele valetati otse näkku, aga nüüd tunneb kultuurirahvas end ühtsemana kui enne. Mul tekkis tunne, et mis me üldse teeme. Kas me ei ole kaotanud üleüldse igasuguse perspektiivi ja dialoogi, kas kõik ei muutu väikeseks ja peenikeseks nagu liiv, mis pudeneb sõrmede vahelt?
