Kuigi „Hakkame, mehed, minema” on pigem vahetekstidega kontsert kui suurejooneline teatrisündmus, olid siingi oma mõjuvad hetked. Foto: Ilmar Saabas

Iga rahvas vajab oma kangelasi. Meil neid üleliia palju pole. Oma neljast kuningast ei tea me kindlalt, kas nad üldse olid olemas, Lembitust ei tea, kus ta pealuu on, Kreutzwald ei uskunud eestlaste tulevikku, Koidula läks ära ja Jannsen võttis sakslastelt raha. Ja ka Gustav Ernesaksa elus on vähe kangelaslikkust. Pigem oli tema viis edasi minna jannsenlikult tasa ja targu. Sellepärast pole laulutaat teab mis paljulubav draamakangelane. Ta tegi enamasti seda, mida pidi tegema. Ja kui oli vaja inspireerida tuhandeid lauljaid, siis ta tegi seda. 

Avalehele
8 Kommentaari