Vassiljev, kelle näitus „Sügisene” on praegu avatud Vabaduse galeriis, on sündinud Venemaal Tuulas. 1949. aastal lõpetas ta Moskva kunstikeskkooli ja seejärel õppis Tallinnas ERKI skulptuuriosakonnas, mille lõpetas 1956. aastal. Aeg oli selline, et iga eriala õpingute käigus sai hea joonistamisoskuse, ja Vassiljevile kulus see marjaks ära. Ta tegi muu hulgas raamatuillustratsioone ja -kujundusi Moskva raamatukirjastustele. Graafikuna eelistas ta peamiselt sügav-trükitehnikat ning rakendas seda linna- ja maastikuvaadetel.

Kuid igal kunstnikul on ka oma salahuvid ja siin on Lev Vassiljev olnud väga kirglik. Praegusel näitusel eksponeerib ta ülimalt erootilist kunsti, et mitte öelda rohkemat. Motiivid on nagu erootilises kunstis ikka: lahtiste jalgadega meelad ja kiimas naised. Siin pole midagi uut. Mind huvitavad rohkem tehnika ja stiililised paralleelid. Vassiljevi tempera meenutab akvarelli. Värvid sulanduvad ja abstraktsed pinnad kombineeruvad figuuridega.

Tsitaadid Subbilt ja Klimtilt

Näitus on täiesti eklektiline selle sõna halvas mõttes. Kohati meenuvad Agu Pildi akvarellid, kus erootika on põimitud geomeetriliste kujunditega, siis Olev Subbi aktid, „Eva I–II” puhul tuleb silme ette juugend ja Gustav Klimt. Maali „Punased sukad” vaadates meenub omakorda Toulouse-Lautrec. Sekka on ka assamblaaže nukkudega, kuhu on lisatud mingid sõjardid („Sündmus I–II”) – nii et sotsiaalne teema?

Milline on aga Vassiljevi enda loominguline käekiri, jääb arusaamatuks. Üks asi on tsiteerimine, kuid see nõuab teadvustatud ja avalikustatud kunsti. Selline kobamine ei vii kuhugi, kuigi teema, st erootika peaks näitust koos hoidma. Üks vanema põlve naiskunstiteadlane on teinud tähelepaneku, et alates 60. eluaastast hakkavad meeskunstnikud tegelema erootilise kunstiga. Millest see tuleneb, ei tea.

„Sügisene”

Lev Vassiljevi isikunäitus

Vabaduse galeriis  11. novembrini