Linda hüvastijätt

Paul McCartney teostas tõotuse tuua abikaasa muusikalooming avalikkuse ette. Albumil on Linda laulud aastatest 1972–98. Tänavu märtsis tehti viimased viimistlused, tervik jäi aprillis lahkunud Lindal nägemata. Biitellikku käekirja on põimitud reagge’i, kantri, rocki, pungi, twisti ja bluesirütmid. Paul McCartney oskuslikud arranÏeeringud rõhutavad, või kui vaja, ka varjavad Linda madalatämbrilise hääle omapära ja kohatist nõrkust. Linda hääl kõlab mahemadalalt ning kohati toorelt. See polegi oluline, album baseerub pigem esitletaval persoonil. Naise sisemistel heitlustel, mida nüüd saab ainult muusika kaudu mõista.

1950-ndate menulugu “Poison Ivy” oli teismelise Linda lemmiklaul. “The White Coated Man” ja “Cow” kõnelevad võitlusest loomade õiguste eest. “Wide Prairie” hobustest ja “Appaloosa” sümpaatiast indiaanlaste vastu. “Cook Of The House” vihjab Linda harrastusele mõelda välja uusi taimetoitude retsepte. (Linda kokaraamatut on Inglismaal saatnud suur edu, isegi Londoni ülikuulsas Hard Rock Café’s on Linda road saadaval.)

Albumil pole ühtegi abielupaari duetti. Paul on jätnud ennast tagaplaanile mängimaks pille ja laulmaks taustavokaali. Paari koos musitseerimise tippaeg oli kaheksakümnendate lõpul ja üheksakümnendate alguses, kui Paul oli maailmaturneel, mida nägi kolm miljonit inimest. Linda mängis ansamblis klahvpille ja laulis taustavokaali.