01.03.2005, 00:00
Linnagaleriis näeb 18. sajandi prantsuse utoopilist modernismi
Noor August Künnapu on neid arhitekte, kes on pärast kooli lõpetamist “ära pööranud”. Jüri Okas, kes nüüd siiski vana armu juurde naasnud, Raoul Kurvitz, kes siiani seikleb maalis, installatsioonides ja performance’ites, Arne Maasik, kes müünud oma hinge fotokunstile, Urmas Muru, Peeter Pere ja vana Vilen Künnapu ise – kõik nad on ajuti libastunud kujutavat kunsti viljelema.
Noor Künnapu maalib. Enne maalis popkultuuri, nüüd aga arhitektuuri. Sedapuhku on lõuendile jõudnud 18. sajandi utoopiline prantsuse arhitektuur Claude-Nicolas Ledoux’lt ja Etienne-Louis Boulléelt. Head maali nende visionääride pärandist ei ole saanud, ülevaate nende mõttejulgusest aga kindlasti. Kui mõelda milline bourbonlik barokk ja dekoratiivne ilutsemine 18. sajandi prantsuse arhitektuuris märatses, saame aru, et need kaks meest olid oma ajastu revolutsionäärid. Nemad visandasid paberile modernistlikult kargeid linnu juba siis, kui Pariis uppus alles keskaegsetes käimlakommetes ja vahtis alt üles Versailles’ ja Trianoni rokokoopidudele. Nüüd näeme Linnagaleriis kõrgemale sihitud pilguheite.