Linnauurija ja rahvusvaheline ekspert Charles Landry mõistab loovust kõige laiemas tähenduses, mõtteviisina. Foto: Tiit Blaat

Charles Landry üle 25 aasta tagasi välja käidud loovlinna idee tabas väga hästi ajastu (linna)vaimu. Tööstuse ümberpaiknemine, globaalne linnadevaheline konkurents, linnauuendus ja Euroopa kultuuripealinna tiitli teke oli vastus paljudele oma identiteeti uuendanud tõmbekeskustele üle maailma. Landry jaoks ei tähenda loovus kaunite kunstide õitsengut ega stuudiokorteriteks muudetud vanu tehasehooneid, vaid ta mõistab loovust kõige laiemas tähenduses, mõtteviisina. Piirideta mõtlemine aitab linnadel oma argimuresid innovatiivselt lahendada ja linnade põhimure peaks olema selliste tingimuste loomine, mis võimaldaksid igal inimesel oma kujutlusi ellu viia.

Kohtume Charles Landryga Rotermanni soolalaos, endises tööstushoones, mille rekonstrueerimist alustati samal aastal, kui ilmus Landry esimene raamat „The Creative City: A Toolkit for Urban Innovators” (1995). Tööstushoonete uuskasutusbuumi ja kultuuri sõna kasutuselevõtuni kohalikul kinnisvaraturul läks veel ligi kümme aastat. Landry kiitis Rotermanni kvartalit, samuti jõudis ta teha kiirvisiidi Telliskivi loomelinnakusse.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: