Vellevoogi sõnul on aga oluline märkida, et memoriaal on sündinud mitmete autorite koostöö viljana. "Väga olulist rolli mängisid Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, skulptor Kirke Kangro, maastikuarhitekt Lidia Zarudnaya ja paljud teised".

Kommunismiohvrite memoriaal on Vellevoogi sõnul nüüdseks igas mõttes valmis ja seda keegi edasi arendada ei plaani. "Küll tuleks midagi ette võtta olemasoleva memoriaalkompleksiga ja see korrastada. Saksa sõjaväekalmistu ala on leidnud väärika lahenduse, nüüd tuleks mõelda, mida nõukogudeaegse osaga ette võtta," leiab Vellevoog.

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali loojad olid ka EPL-i 2018. aasta mõjukamad kultuuritegelased. Eesti riigi 100. sünnipäevaks rajatud mälestuspaik koosneb kahest osast: „Teekond” ja „Koduaed”.

Tähelepanuväärne on, et kordagi pole tõstatunud küsimus memoriaali õnnestumise või mitte õnnestumise kohta nagu meil viimasel ajal mälestusmärkide puhul sageli juhtunud on. „Sambahaige” rahvana ei jaga see teos meid kahte leeri. Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali loojad on hakkama saanud millegi väga erilisega – see teos sobib enamikele.

„Teekond” on mälestuskoridor, mille seintele on jäädvustatud enam kui 22 000 elu kaotanud inimese nimed, kellest enamik suri kodumaast kaugel ning kelle matmiskoht on enamasti teadmata. See koridor sümboliseerib totalitaarse režiimi armutust ja inimvaenulikkust.

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal

„Koduaia” rahu ja turvalisust annavad edasi park õunapuudega ja mesilased memoriaali pargipoolsel seinal. Koduaeda jõudmiseks tuleb võtta ette teekond. Et asuda teekonnale, tuleb lahkuda koduaiast. Mesilassülem 3D-prinditi välja Tallinna tehnikaülikoolis, hoides mõtteis hukkunud 22 000 inimest, aga ka seda, et üks mesilaspere umbes nii suur ongi. Kokku hõlmab memoriaal 30 000 ruutmeetrit muru, puid, kivisillutist, tahvleid, seinu, treppe, pinke ning ennekõike mälestamiskohti.

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal

Loe lähemalt memoriaali loomisprotsessist siit.

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal