Sellisena nägi Jane Austenit tema õde Cassandra. repro/wikimedia

Sellisena see mõeldud oligi. Tegu on tollal populaarse kirjanduse paroodiaga, mis heidab nalja stereotüüpsete lugude, nende kangelaste ja kangelannade üle.

„Northangeri kloostri” peategelane on 17-aastane Catherine, kellel pole ühtegi romaanikangelannale omast tunnust – nii välimuselt kui ka iseloomult on ta võrdlemisi keskpärane ja seega mitte just silmatorkav tütarlaps. Suurejooneline pole ka tema seiklus. Nimelt pääseb külavaimuliku tütar jõukamate naabrite kutsel Inglismaa kuurortlinnas Bathis esimest korda elus seltskonda. Ta päevad mööduvad gooti õudusromaane lugedes, siivsalt jalutades ja õhtuti ballidel käies, kus neiu vaevu kellegi tähelepanu püüab ja peab suurema osa aega veetma viimasest kleidimoest jahvatava eestkostja seltsis. Seda seni, kuni välja ilmuvad kaks noormeest, Henry Tisley ja John Thorpe.

Kuigi teos valmis 18. sajandi lõpuaastatel, ei jää see võõraks ka tänapäeva lugejale.
Nagu raamatule kohane, kiindub tüdruk Tisleysse esimesest kohtumisest, ent Thorpe hakkab pidevate kohtumiste pealesurumise ja sabotaažidega ise Catherine’i tähelepanu püüdma. Tüdruk sobitab sõprust ka nende õdedega ja nii läheb lahti seltskondlik tohuvabohu, kus Catherine püüab Tisley tähelepanu, ent jääb sellega alailma jänni, või on sunnitud Thorpe’i ennasttäis lähenemiskatsetega tegelema, kuigi need talle põrmugi huvi ei paku.

Hoolimata oma kombekast käitumisest, mis ei luba kellestki halba arvata, hakkab noormehe pidev suurustlemine, vassimine ning jutt kaarikutest ja hobustest Catherine’ile peagi närvidele käima. Tisley – niivõrd kui temaga õnnestub rääkida – on ometi palju teravmeelsem, kuigi ta märkused võivad vahel tõesti terava tooni võtta. Aga kõik pole nii lihtne, kui naiivsevõitu tüdrukule tundub, ning sõprus ega kavaleride tähelepanu ei pruugi alati siirad olla. Samal ajal ei saa uskuda ka tüdruku enda lennukat kujutlusvõimet, mis manab romaanides loetud juhtumusi silme ette ka päris maailmas.

Ilmus postuumselt

„Northangeri klooster” on esimene käsikiri, mille Jane Austen valmis sai, ning see oli mõeldud pigem perekeskis naermiseks ja meelelahutuseks, mitte tõsiseks kirjatükiks. Ka autor ise võtab raamatus otsekoheselt sõna nii kaasaegse eluolu kui ka kirjanduse teemadel. Kuigi teos valmis 18. sajandi lõpuaastatel, ei jää see võõraks ka tänapäeva lugejale. Näiteks John Thorpe’i tegelaskuju võiks praegugi tuttav ette tulla, kui hobukaarikud uute automudelite vastu vahetada.

Jane Austen müüs raamatu käsikirja mõni aasta pärast valmimist kirjastusele, ent seda ei avaldatudki. Sama raha eest, mis käsikiri algul maksis – kümme naela –, ostis kirjaniku vend selle omakorda tagasi, sest kirjastajad ei teadnud, et autor oli tollal juba tuntud – nimelt avaldas Austen raamatuid anonüümselt. Kirjanik kohendas käsikirja veel kord, vahetas peategelase nime Susanist Catherine’iks, kuid suri, enne kui teos jõuti avaldada – selle kavatsuse viis pärast Austeni surma ellu tema vend. „Northangeri kloostri” põhjal on 1986. ja 2007. aastal valminud ka telefilmid.

Jane Austeni „Northangeri klooster” homsest saadaval koos LP-ga! Vaata lisa: www.lpraamat.ee