Manhattanile plaksutati teist ja neljandat
Maailma kuulsaim vokaalgrupp Manhattan Transfer alustas oma 25. aastapäevale pühendatud Euroopa tuuri Tartu Laululaval.
Võib arutleda teemal, kas Manhattan on maailma parim vokaalgrupp. Vähemalt ühel osal eestlastest on võimalus võrrelda ansamblitega New York Voices ja King Singers. Manhattan Transferi veerandsajandit jääb teetähisena meenutama uus album "Swing" ning Euroopa-tuur, mis sai lähte kolmapäeva hilisõhtul Tartus.
Idee luua omalaadne vokaalgrupp tegi teoks Tim Hauser. Algusest peale on koosseisus ka Janis Siegel ja Alan Paul, 1978. aastal kutsuti gruppi Cheryl Bentyne. 25 aastat on aeg, mis lihvinud viimsed nurgad omavahelises koostöös, viimistlenud stiili täiuslikkuseni. Oma jazzvokaliisis jätkatakse 1920.-30. aastate traditsioone. Esinemistes on võrdselt oluline osa nii täiuslikul ansamblilauluharmoonial kui ka lavashowl, mis aastatega arenenud järjest filigraansemaks. Nelik ei pürgi improvisatsioonilise vokaaljazzi moeloojateks, on aga ometi kujunenud teenäitajaiks sel alal. Album "Swing" on selle tõestuseks, kaante vahel on ansambli ammune unistus - midagi senisest täiesti erinevat. Albumil põimuvad eri maailmanurkade svingrütmid Texasest Prantsusmaani ning valik on tehtud XX sajandi kõige kuulsamatest paladest. Euroopa-turnee üks eesmärke on tutvustada uut plaati, Tartu kontserti võib nimetada ka kompositsiooniks Manhattan Transferi antoloogiast.
Autorong Tallinna-Tartu maanteel
Manhattan Transfer pööras liikluse kolmapäeva õhtul Tallinna-Tartu maanteel ühesuunaliseks.
Legendaarse vokaalgrupi ülesastumist Tartu laululaval tuleb hinnata uueks teetähiseks eesti vabaõhu jazzkontsertide ajaloos. Viimane õnnestunud üritus toimus aastaid tagasi Pärnu Fiestal, kus esines kitarrist John McLaughlin. Manhattani "maaletoomine" on olnud mitmete meie festivalikorraldajate salaunistuseks, veel eelmiselgi aastal sahistati, et ehk juba jõuluks jõuab ansambel Linnahalli lavale. Tänu taevale, läks teisiti ning nüüd oli rohkem kui kümnel tuhandel kuulajal võimalus sumedas suveöös nautida tipptasemel vokaalshowd.
Pikk õhtupoolik Tartu laulukaare all
Korraldajad olid hästi läbi mõelnud varasemate jõudjate meeleolu ülalhoidmise, suurel laval esitas gospeleid ja traditsionaale Vanemuise meeskvintett Viies Ratas, õlletelgis lahutas januste meelt Fix. Kes end tõsiselt jazzilainele häälestada tahtis, sai seda teha jazzikohvikus Lembit Saarsalu ja Uno Naissoo Trioga.
Raske on kirjeldada inimesi, kes üle Eesti Manhattanit kuulama tulid. Kui üha on räägitud, et Eestis pole piisavalt jazzipublikut ja -sponsoreid ning tippesinejate siiatoomine on võimatu, siis kolmapäevane kontsert kummutas need väited. Manhattan Transfer esitab kõige ehedamat jazzi, traditsioonilist ja improvisatsioonilist.
Esimestest hetkedest võitis kvartett publiku, tehes seda professionaalselt ja märkamatult. Kavas vaheldusid rütmikad palad sentimentaalsetega ning tõelised maiuspalad jäeti põhikava lõppu ja lisapaladeks. Poleks mõtet loetleda kuivalt laulude pealkirju, olulisim oli - sisu ja vormi kokkukõla. õnnestunud valgus, professionaalidest koosnev taustabänd, transfeerlikult ainulaadsed arranzheeringud ning lavaline liikumine hoidsid tähelepanu erksalt laval.
Ei olnud vaja ärgitada publikut heatujulisemaks, rütm kogus end iga minutiga, jõudes haripunkti Joe Zawinuli "Birdlandi" algustaktidega. Tuim ja vaoshoitud eesti publik ületas iseend, plaksutades vaimustunult kaasa keerulisemaid rütme, loobudes sealjuures traditsioonilisest esimene-kolmas löök käteplaksust, draivides ja svingides teist ning neljandat. Kõrvuti pingiridade vahel tantsides ja hõisates võis tajuda ebatavaliselt mõnusat kontserdiatmosfääri, mille nimel tasus ette võtta Tartu tee. Manhattan Transfer oli kontserdi järel vaimustunud meie publiku kuumast kaasaelamisest. Loodame, et Tartu kontsert oli nende jaoks meeldivaks alguseks ansambli juubeliringreisile. Esimene suurem õnnestumine annab tuge unistustele, et järgnevatel aastatel ei tundu ületamatuna kutsuda ülikoolilinna esinema Bobby McFerrin ja Pat Metheny.
YLLE RAJASAAR
