Maria Avdjuško oma filmi plakatiga. „Unt oli mulle rohkem kui lihtsalt lavastaja, meie kiindumus meenutas isa ja tütre suhet.” Foto: Rauno Volmar

Filmi „Unditund” tegemine oli pikk ja vaevaline. Räägime kõigepealt sellest.

Sattusin režissööripositsiooni ringiga. Kõigepealt oli režissööriks mõeldud tuntud Vene stsenarist Oleg Ossetinski, kellega ma juhtumisi tuttavaks sain. Taotlesime ja saime filmi ettevalmistuseks raha. Aga kolme päeva jooksul, kui seda filmisime, sain aru, et Ossetinski ei tea Mati Undist suurt midagi. Meil tekkis projekti tõttu konflikt ja lõpetasime tema suure protesti saatel koostöö. Pealegi selgus, et ta on peaaegu pime... Täiesti mati-undilikult absurdne situatsioon. Projekt seisis ja lõpuks mõtlesin: ju siis peab minema nii, et mina teen selle ära. Olen Mati kõrval kaua olnud ja teda tundnud – parem mina kui keegi teine. Sellest kujuneski justkui sooloprojekt. Tegin pea kõik asjad ise, nii intervjuud kui ka toimetaja-, stsenaristi- ja tootjatöö. Välja arvatud kaamera hoidmine, heli ja montaaž.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: