2011. aastal lavastasite koos Kaja Kannuga Kalevi spordihallis „Open Tallinna”, kus publiku hulgas olid nii inimesed, kes tulid spordivõistlust vaatama, kui ka need, kes tulid etendust vaatama. Tähendusväljad pöörati pea peale, ümbermõtestamist jagus ilmselt publiku mõlemale poolele. Praegu ühendad taas võistluse etenduskunstidega. Miks?

Usun, et see sündmus on pretsedent, sest sellisel viisil neid komponente üldjuhul koos ei esitata. Kui spordisündmusel ongi midagi kunstiga seotut, siis see täidab pigem illustratiivset, meelelahutuslikku eesmärki. On avatseremoonia, lõputseremoonia ja auhindamine ning kui vahepeal on vaja liiva rehitseda, siis mingi sõu. Meie püüame luua dialoogi. Huvi tuli seekord tegelikult sportlaste poole pealt. Nende soov oli seda võistluse konteksti avada. Küsida, miks me teeme seda, mida me teeme.


Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: