Mart Koldits demonstreerib Von Krahli teatri külalislavastajate puhketuba. Foto: Priit Simson

Teatris on üks olulisemaid asju iseenda soovmõtlemisega võitlemine, ütleb Mart Koldits (34), reaalsuse suhtelisuses veendunud lavastaja, kes ei pea võimatuks ka robotnäitlejate lavaletungi kunagi lähemas tulevikus.

10. augustil on üritus „Tõrva loits". Mis seal sünnib?

Teeme stooriga rokikontserdi. Lugu kannab nime „The Greatest Hits of Kalevipoeg" ehk siis Kalevipoja hullemad juhtumised. Tema teod olid ju lihtsustatult öeldes sellised, et alguses ta sattus oma keevaverelisuse tõttu konfliktidesse ja sai peale hirmsa karmavõla, needuse. Seejärel hakkas tegema asjalikke asju, ühe tõlgenduse järgi asutas põllumajanduse ja hakkas rahvale kaitseks linnu ehitama. Lõpuks tekkis tal eksistentsiaalne kriis ja otsustas, et on vaja põrgus ja maailma lõpus ära käia. 

Vallatumas tõlgenduses sobib see Tanel Padari & The Suni lauludega väga hästi kokku. Need esindavad ka sellist tüüpi, kes teeb tuhinaga midagi ära ja keerab jama kokku. Siis on jälle nii: anna mulle andeks, tüdruk, ja tung silmapiiri taha, elada täiega. Tänapäeva mõistes oligi Kalevipoja elu sisu alguses naised, viin ja klubi! Vormilt võib ilmselt öelda, et teeme kontsertetenduse, sest see ei ole muusikal ega rokkooper.

Loe edasi, mida arvab Mart Koldits reaalsusest ja mis on näitleja jaoks kõige tähtsam asi.

Avalehele
11 Kommentaari
Loe veel: