Muusikud olid laval maskidega, kuid mõjusid eheda, mitte edvistavana. Foto: Markus Varik
Häid kontserte oli Jazzkaarel palju: nii klassikalist džässi, näiteks Chris Potter Quartet, kui ka piiripealsemaid ülesastumisi, nagu kantrilik Steinar Raknes või elektroonilist muusikat ja džässi ühte sulatav Hidden Orchestra. Kõige hea kõrval oli aga ka pettumusi: mõni suur nimi, nagu Al Di Meola või Charnett Moffett’s Nettwork feat. Stanley Jordan, kõlas küll väljahüüdes hästi, kuid jättis laval professionaalsusest hoolimata igava mulje.
« Avalehele 0 Kommentaari