Mati Unt eelistab Draamateatrile Vanemuiset

Mati Unt, miks toote Gombrowiczi näidendi välja taas Vanemuises, mitte Draamateatris?

Ma pole "Laulatust" Draamateatrisse väga pressinudki. Liiga peen ja keeruline näidend Draamateatri jaoks. Näitasin seda vist kord, aga ise ei tahtnudki seda seal teha, seal pole ka ehk niisuguseid näitlejaid.

Kas te ei pidanud sel kevadel Linnateatris lavastama?

Jah, kas Lorcat või Goethet. Ütleme nii, et Linnateatris juhtus teatud möödarääkimisi, mida ma lähemalt ei kommenteeri. Aga ma ei pea ka igal pool lavastama.

Kas Gombrowicz on Tartus paslikum autor kui Tallinnas?

Mulle tundub küll. "Iwona" läks Vanemuises ju neli aastat, Tallinnas oleks ta läinud ehk kaks kuud.

Kas "Laulatusega" saab

"Iwona" mõttelise järje?

"Laulatus" on võrratult keerulisem näidend. "Iwona" puhul rääkisin natuke bluffides seostest "Hamletiga", ent nüüd on sel tõsi taga. Gombrowicz pole varjanudki, et "Laulatus" pärineb "Hamletist" ja on nimetanud seda "geniaalse näidendi paroodiaks". Mitte nalja mõttes. Poola kirjandus on kogu aeg lähtunud "Hamletist". Nagu Mrozheki "Tango" omakorda lähtub "Laulatusest".

Teater on topeltlööki Gom-browiczi ja Kunderaga reklaaminud kui ida-eurooplaste kogupauku, kas on see eesti publikule pärikarva kui iiri moedramaturgia?

Kundera on ju kui nii võtta prantslane. Poola kirjandus ja teater on Ida ja Lääne piiril – nagu meiegi oleme. Ühelt poolt on seal Pariisi parfüümide lõhna ja teisalt Vene steppidest kostvat huntide ulgumist.

Kas publik Gombrowiczi "hämarust" kartma ei pea?

Näidend on võluvalt nihilistlik. Nagu Sartre on öelnud, räägib põrgumasinast, mis ise ennast lammutab. Samas on siin kuninga draama armukadeduse, enesetappude ja igasuguste metamorfoosidega. Nii et kui keegi asja viimasest sisust aru ei saa, siis näeb ta unenäoliselt kaunist kuninga draamat, laulu ja tantsu.