Meie elu lihtsad lood inglise moodi tulevad Nick Hornby sulest
Hornby on üks neist tänapäeva autoritest, kelle kogu looming, s.o kõik tema kuus romaani on eesti keelde tõlgitud. Ta mõnusal jutustamislaadil on siin kindlasti oma austajaskond, eriti kui arvesse võtta, et raske on mõnda kohalikku sama stiiliga kirjutajat kõrvale panna. (Esimese hooga võiks tema Eesti sugulaseks pakkuda Erik Tohvrit, kes samamoodi jutustab lugusid „meie elust” ja „lihtsatest inimestest”, kuid Hornby kuiva huumori ja popkultuuri märkide puudumine tekitab kahe kirjaniku vahele siiski ületamatu veelahkme.)
Popkultuur on läbiv niit ka uues raamatus „Julia, alasti”. Kõigepealt kerkib lugeja ette ühe Minneapolise baari tualettruum, omamoodi Meka kõigile Tucker Crowe’i austajatele, sest just seal otsustas kultuslik muusik oma karjäärile lõpu teha. Vähemalt usub nii tema arvukas interneti-fänkond, sealhulgas Duncan ja tema pruut Annie Inglismaalt, kes on juba 15 aastat viljatus suhtes olnud. Süžeemeister Hornby teeb aga peagi paar kiiret liigutust ja viib lahku Annie ja Duncani ning kokku Annie ja Tuckeri.
Nende suhtest saaks Tucker kirjutada laulu pealkirjaga „Väike armastus” – kaks küpset inimest leiavad (meili teel) teineteist, ei mingit tulevärki ega tulevikku. Kuid lõpp jääb lahtiseks: äkki siiski?
Tuckerist, kes küpses eas elab igavat elu oma mahetoodete hulgimüüjast kaasa kulul, on Hornby loonud täiesti usutava karakteri koos kõigi rokikuulsuse juurde kuuluvate spetsiifiliste detailidega nagu Wikipedia sissekanne ja põhjalik diskograafia. Tuckeriga, kes meenutab palju päriselu kultusmuusikuid nagu Jeff Buckley või Richey Edwards, murendab Hornby innukalt müüti, et rokkstaarid on erilisemad inimesed kui kõik teised.
Et tal hästi läheks!
Isegi nende motiivides „ära kaduda” pole tegelikult midagi erilist, rääkimata sellest, et viiekümneaastaselt võivad nemadki välja näha kui pensionil arveametnikud. Eriline on see, mille fännid juurde luuletavad, lohutab Hornby kõiki, kelle elu on rock’n’roll’ist kauge kaarega mööda kulgenud.
Rokikuulsused ja -fännid kõrvale jättes on „Julia, alasti” kõige sümpaatsem tegelane Annie, ja pole ka imestada, sest tema tundeelu on peensusteni lugeja ette laotatud. Annie soovib last ning tema katse seda Tuckeriga saada on meeleheitlik ja inimlik.
