Minu jaoks tundub see sürreaalne, aga publik aplodeeris püsti seistes nii kontroll- kui ka esietendusel. Ameerika publik on väga emotsionaalne, nad reageerivad ootamatutele süžeepööretele häälekalt ja kui mõni tegelane on neile ebasümpaatne, siis antakse sellest ka pahuralt mõmisedes teada. Pärast esietendust toimus kohtumine trupi ja autoriga, küsimusi oli palju ja põnevaid.

Kui palju „American Monkey” von Krahli teatri „Järgmisest voorust” erineb?

Eesti- ja ingliskeelne versioon erinevad märkimisväärselt. Kui hakkasin näidendit inglise keelde tõlkima, tegin terve rea muutusi. Asjad, mis on naljakad või arusaadavad Eestis, ei pruugi olla naljakad ja arusaadavad Ameerikas ja vastupidi. Veel suurem hulk muutusi toimus tekstis aga edaspidise arenduse käigus, nii eelmise aasta septembris New Yorgis toimunud workshop’il kui nüüd St. Petersburgis. Kui eestikeelne versioon oli ehk absurdi- ja groteskirohkem, siis praegune ingliskeelne versioon on realistlikum ja mõneti moraliseerivam, aga samas jällegi naljakam kui eestikeelne. Ameerika teatripublik on Eesti publikuga võrreldes oluliselt vanem ja eks seegi mängib oma osa: moraalil on Ameerika teatris suurem roll kui Euroopas.