Mikkelis on saksa ekspressionistid

Näitus laseb võrrelda, kuidas saksa ekspres­sionism on mõjutanud meie kunsti.

Täiesti hämmastav, kui palju kuulsate saksa ekspressionistide graafikat ja joonistusi leidub Kadrioru kunstimuuseumi kogudes. Põhjus on selles, et Eestis elas enne sõda rohkesti baltisakslasi. Suure osa kogust on 1939. aastal muuseumile annetanud mööblitööstur Martin Luther ja tema abikaasa Francesca.

Ekspressionismi kui kunstivoolu seostatakse eelkõige saksa kunstiga, kuid laiemalt kogu kunstiga põhja pool Alpe. Varasemad rühmitused olid Die Brücke ja Der Blaue Reiter, hiljem tuli uusasjalikkus. Kui loetleda tuntumaid nimesid, läheks nimekiri pikale: Emil Nolde, Franz Marc, Paul Klee, Erich Heckel, Otto Dix, Max Beckmann, Ernst Barlach, Käthe Kollwitz jt. Muuseum peab eriti väärtuslikuks, et Otto Dixi joonistused jõuavad meie vaatajate ette esmakordselt.

Ekspressionismi põhjalikult uurinud Ene Lamp leiab voolu tekkimisele mitmeid põhjusi: „Pärast võitu Preisi-Prantsuse sõjas hakkas Saksamaa end ametlikult pidama Euroopa kultuurihierarhia tipus asujaks. Kunsti suhtuti kui esinduslikkuse, kodanliku stabiilsuse ja minevikuaustuse ikooni. Ettekujutuse ilust määras klišeeks lamenenud ja pinnapealselt mõistetud klassika.” Selline saksalik hilis-biidermeierlik maitse ilmus ka meie kultuuri.

Depressiivne kunst

Mõistagi tekitas see uue sajandi alguse noores põlvkonnas tül­gastust. Midagi oli vaja sellele vastu panna. Ekspressionistide iidoliks kujunes Nietzsche filosoofia. Kuna tegemist oli sügavamate alateadvuse hoovustega, siis selleks ei vajatud enam realistlikku kujutamisviisi. Figuurid deformeerusid, värvid muutusid tumedamaks. Ekspressionismile andsid hoogu Esimese maailma­sõ­ja ko­ledused, mis tekitasid ängi.

Eesti kunstnikud läksid uue liikumisega kaasa. Ekspressionismi võib kohata juba Nikolai Triigi varajases loomingus.

Näitus

„Pinge”

Saksa ekspressionismi näitus

Mikkeli muuseumis

Avatud 31. oktoobrini.