Miks must?
Mis toimub?
Näituse kuraator: Anu Hint.
Osalejad: Kalle Aasamäe, Katre Arula, Ketlin Bachmann-Põldroos, Diana Denissova, Anu Hint, Xenia Joost, Aldo Järvsoo, Monika Kisand, Anne Metsis, Tiia Orgna, Juta Piirlaid, Thea Pilvet, Marija Posa, Küllike Tuvikene ja Mari Ann Vellerand (filmiga).
Chaneli värske leiutis leidis endale tänuväärse levikanali Hollywoodi näol, kuna filmitegijad eelistasid musti kleidikesi värvilistele tänu 1922. aastal leiutatud Technicolor-meetodile, mis tõi küll kinolinale värvid, kuid need nägid välja üsna plassid. Must oli femme fatale’i kindlaim valik!
Ka sõjajärgne uuskonservatism (Diori New Look) soosis musta. 1960-ndad tegelesid peamiselt kleitide lühendamisega. 1970-ndatel kaotas must korraks oma populaarsuse, kuid 1980-ndatel toimunud uuendused kangatehnoloogias (levis trikotaaž ja lükra) tõid väikese musta taas pildile: must oli ideaalne taust 1980-ndate (võlts)teemanditest moeehetele. Ka grungega sobis väike must ideaalselt. Ligi saja aastaga on väikesest mustast kleidikesest saanud ikoon.Leinarüü kõrghetkEnne Chaneli peeti musta kleiti peamiselt leinariietuseks, selle kandmist väljaspool leinaaega aga sobimatuks. Kuid see-eest arendati musta kleidi kandmisest välja terve sümbolite keel, mis kulmineerus kuninganna Victoria ajal, kui lesk pidi vähemalt kaks aastat kandma erinevaid ja väga täpselt reglementeeritud leinarüüsid. Vahetult enne Chaneli raputust moemaailmas elas must kleit üle ühe kurva renessansi Esimeses maailmasõjas massiliselt lesestunud naiste tõttu.