Kaevikutes roomamine, püssipaugutamine ja tantsukursused jäid seljataha. Raske õppustel, kerge lahingus.

Kaks tundi enne ametlikku algust arutavad kadetid-rahvatantsijad, mis saab edasi. Glehni loss on peaaegu inimtühi. Tädike saalinurgas puhastab melanhoolselt shampanjaklaase. Kui need otsa saavad, võtab ta käsile viskiklaasid.

üksik meeskadett ei jaksa enam oodata ja keerleb kujutletava partneriga tühjas saalis, pilk kaugustesse suunatud. Naiskadetid kihistavad ukse vahelt naerda. Paariliseks keegi ei kipu.

Tund enne algust : "Nii, proovime nüüd kõik kenasti läbi!" teatab (militaar-)kultuuriline juht isetegevuslasi proovi kamandades. Saalis moodustub keskaegsetes kleitides amatsoonide ja ülikondades sõjameeste rivi. Tantsitakse keskaegseid ballitantse, mõned tütarlapsed peavad leppima kujuteldava kaaslasega.

"Oi-oi, teid on liiga palju," teatab vuntsidega mees tantsijate tuhinat jahutades. "Kuhu publik veel mahub, kui te rivisse võtate? Esinejaid tuleb poole vähemaks võtta..." Sellistele provokatsioonidele kadetid loomulikult ei allu. Esinema minnakse täies koosseisus.

Pool tundi enne algust : esinduslikum osa meeskadettidest on frakid selga tõmmanud. Esmakordselt sabakuubede kandmine tahab harjumist - katsetamist, kuidas hoogsa liigutusega toolile maanduda, ilma et saba kortsu läheks.

Algus, kell 18.30 : Lõpetatakse shampanjapokaalide täitmist. Paugutamisest kadetid hoiduvad. Siiski pääseb mõni kork rikoshetiga ka publikusse. Vanemate ohvitseride-õppejõudu= de pilgud jälgivad lendavat objekti professionaali pilguga.

"Sõjaväelastel on seadused nagu tsiviilisikutelgi," selgitab tseremooniameister Harry Kattai. "Garnisonimäärustiku järgi toimus sõjakooli lipukanga kinnitusnaelte löömine, samamoodi on seadused ka muude tseremooniate kohta. Päeval oli vaid paariminutilisi kõikumisi, ka president tuli kohale õigel ajal."

19.00 : Esineb Riigikaitseakadeemia rektor Eduard Raska. Ta rõhutab: ohvitser on rahvuse eetilise ideaali kandja. Kadetid, kellest igaühe koolitamiskulud maksavad 33 200 krooni aastas, plaksutavad. Avavalss.

Pärast seitset : Kadetid, ohvitserid, õppejõud, muidu militaristid ja neile lähedalseisvad isikud pidutsevad. Hoolimata sellest, et Moskvast naasnud Peeter Lorents tantsude vahel naeratades teatab: tulevastel sõjaväejuhtidel on vähe lootust sõda mitte pidada. Pidutsetakse, kuniks rahu ja kuniks Venemaal uut presidenti valitakse. Etiketireeglid ei keela paraadmundris ballil viibida, kuid pole ka kohustust. Militaarkultuuri üks osa on aga ka aumärkide ja ordenite kandmine. Kellel neid juba kogunenud, see ei raatsi mundrit tsiviilriide vastu vahetada.

KAIDO EINAMA

- Tagala- ja eesliinimehed: Peeter Lorents (paremal) saabus ballile Moskvast. "Minu kui eesliini poliitiku tagala olete teie, kadetid!" hüüatas riigikogulane ja hoiatas: "On suur ime, kui teie oskusi Eesti riigil lähemal ajal tõsiselt vaja ei lähe!"

Rektor Eduard Raska (vasakul) unistab aga infotehnoloogilisest sõjast. Selleks peavad vägesid juhtima kõrgharidusega, "tiigrihüpet" kaasa hüppavad ohvitserid.

- Pilgud suunatud itta: ball kestab, samal ajal on poliitikute ja sõjaväelaste mureks nii ida- kui lõunanaabrid. Kes himustab kilusid, kes jälle avaramat akent Euroopasse. Itta vaatavad Peeter Lorents, RKA õppejõud Rein Helme ja sõjakooli piirivalve õppesuuna ülem Lembit Võime.

- Enne õppused, siis lahing: pärast rivis seismist akadeemia õuel ja lugematuid tantsutunde on käes ball. Kadetid esitavad keskaegseid ballitantse.

- Pauguga harjunud: kuluaarides kadetid shampanjapudelit vaikselt ei ava.