Mis on seitse uut ilmaimet - valik on teie ja selgub 07.07.07
Uute maailmaimede valimiseks on käivitatud ulatuslik ette-võtmine, mida saab jälgida ning milles osaleda ka internetis – keskkonnas, mida ennastki on ilmaimeks nimetatud. Reeglid näevad ette, et kõik need imed peavad olema inimkäte rajatud ning valminud enne praegust aastatuhandet.
Oma eelistuse saab igaüks edastada aadressil www. new7wonders. com, helistades ja SMS-i saates, seitsmik selgub kuupäeval 07.07.07.
•• Akropol, Kreeka. Viiendast sajandist enne meie aega pärit marmortemplite varemeid, sealhulgas kõige kuulsamat Parthenoni, ja Vana-Kreeka jumalate-jumalannade kujusid käib igal aastal Ateenas vaatamas umbes miljon inimest.
•• Alhambra, Hispaania. Granada kohal kõrguv palee ja kindlus oli mauri kaliifide residentsiks kuni aastani, mil Kolumbus avastas Ameerika ning kuningas Ferdinandi ja kuninganna Isabella väed tegid lõpu ligi 800 aastat kestnud muslimite võimule.
•• Angkor, KambodÎa. 9.–15. sajandini asus seal Khmeri impeeriumi pealinn – Vietnamist Hiinani ja Bengali laheni ulatuva riigi valitsus- ja usukeskus. Angkor Wati ja Angkor Thomi varemeid 12. sajandist.
•• Chichen Itza püramiid, Mehhiko. Üks olulisemaid maiade riigi pühapaiku Yucatani poolsaarel, astmikpüramiid koos templiga, ehitatud päikesekalendrit arvestades, nii et kevadisel ja sügisesel pööripäeval paistavad varjud justkui astmetel liugleva maona.
•• Colosseum, Itaalia. 50 000 istekohaga amfiteater Roomas avati 80. aastal. Tuhanded gladiaatorid on seal elu eest võidelnud ja elu jätnud, kristlasi on seal söödetud lõvidele.
•• Eiffeli torn, Prantsusmaa. 300-meetrine terastorn ehitati 1889. aasta maailmanäituseks ja on ammugi saanud Pariisi süm-boliks ning on senini linna kõr-geim ehitis. Püsti pandi see kõi-gest kahe aastaga ja ka tänapäevases mõttes väheste töölistega.
•• Giza püramiidid, Egiptus. Kolm püramiidi Kairo lähedal, ehitatud 4500 aasta eest vaaraode hauakambriteks. Kompleksi hulka arvestatakse ka suur sfinks, mehenäo ja lõvikehaga kuju.
•• Hagia Sophia, Türgi. 537. aastal valminud katedraal Konstantinoopolis, Bütsantsi keisririigi pealinnas, praeguses Istanbulis. 1453. aastal, mil linn ja ühtlasi Bütsants langes türklaste võimu alla, muudeti kristlik pühakoda mo‰eeks, lisati minaretid. 1935. aastal tegi Türgi president Atatürk sellest muuseumi.
•• Kiyomizu tempel, Jaapan. Kyotos asuva Kiyomizu-dera ehk Selge Vee templi rajas budistlik sekt 798. aastal, suuremad ümberehitused toimusid pärast 1633. aasta tulekahju. Sealsest kolmikjoakesest joomine peaks andma tervist, pikka iga ja edu.
•• Kreml ja Vassili katedraal,
Venemaa. Moskva kreml ehk keskaegne kindlus punastest tellistest müüride, sibulkupliliste kirikute ja paleedega.
•• Kristuse hiigelkuju, Brasiilia. 38 meetri pikkune laiali sirutatud kätega Jeesus Kristuse kuju Rio de Janeiros Corcovado mäe otsas. Kuju valmistati osadena Prantsusmaal 1926. aastast alates, püsti sai see 714 meetri kõrguse mäe otsas 1931. aastal.
•• Lihavõttesaare kujud, T·iili. Sajad hiiglaslikud kivikujud on kõik, mis on säilinud rapanui kultuurist ja kujutavad ilmselt rapanuilaste esivanemaid. Põhikujud, millest mõned küünivad 21 meetrini, vaatavad Vaiksele ookeanile.
•• Machu Picchu, Peruu. Üks inkade impeeriumi keskusi, rajatud 15. sajandil. Varemeis müürid, paleed, templid asuvad 2400 meetri kõrgusel Andides.
•• Neuschwansteini loss, Saksamaa. Hulluks kuningaks kutsutud Ludwig II kõige kaunimas mõttes hullumeelne looming, mis peaks väljendama tema romantilisi fantaasiaid. Baieri Alpides olev hallist graniidist loss otsekui loendamatute tornide ja tornikestega. Pealtnäha pärit iidsest muinasjutust, tegelikult ehitatud 19. sajandil.
•• Petra, Jordaania. Antiikne kaljudesse raiutud linn maa edelaosas, Wadi Musa ehk Moosese oru äärsetel mäenõlvadel oli araablaste kuningriigi pealinn ning jäi õitsvaks kaubanduskeskuseks ka pärast roomlaste vallutust 106. aastal.
•• Stonehenge, Inglismaa. Mismoodi ja milleks rajati see massiivsete kaljukamakate ringmonument, pole teada. Ehitamise aegki on üsna ligikaudne – 3000 kuni 1600 aastat enne meie aega. Arvatakse, et tegemist on päikesekummardamise kohaga või astronoomilise kalendriga.
•• Suur müür, Hiina. 7400 kilomeetri pikkune müür jookseb idast läände ning on pikim inimkäte loodud rajatis, mõeldud kaitsma Hiina riiki hunnide, mongolite, türklaste ja teiste rändrahvaste eest. Ehitamiseks kulus sadu aastaid alates 7. sajandist enne meie aega.
•• Sydney ooperiteater, Austraalia. Lahekaldal justkui purjedes laeva või veidi tiibu kergitavat (peata) luike meenutava hoone kavandas Taani arhitekt Jorn Utzon, valmis sai see 1973. aastal.
•• Taj Mahal, India. Valgest marmorist mausoleumi lasi suurmogul 17. sajandil Agrasse ehitada oma lemmiknaisele, kes suri sünnitusel.
•• Timbuktu, Mali. Umbes 110. aasta paiku asutatud Timbuktu kasvas õitsvaks kaubanduskeskuseks, kuhu ulatusid Araabia karavaniteed. Kaks Lääne-Aafrika vanemat mo‰eed, Djinareyber ehk Suur mošee ja Sankore, ehitatud 14. sajandil ja järgmise algul.
Vabadussammas, USA. 93-meetrine kuju New Yorgi mereväravas on tervitanud immigrante juba üle sajandi, sümboliseerides vabadust. Prantsusmaa kingitus 1886. aastast.
Seitse antiikset maailmaimet
•• Võib-olla igaüks siiski ei tea seitset antiikset ilmaimet. Need olid Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Efesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss, Pharose tuletorn Aleksandrias ja püramiidid Egiptuses, viimased neist ainsana säilinud.
