Keila-Joa mõisasüda oli nõukogude ajal sõjaväeosa valduses, nüüdseks on hoone aga eeskujulikus korras. Foto: Birgit Püve

Mõisateema hakkas laiemale avalikkusele huvi pakkuma 1970. aastatel, mil Lahemaal hakati taastama Palmse ja Rägavere hooneid. Milline asjade seis Eesti mõisates praegu on?

Kui karjamõisad välja jätta ja lugeda vaid peamõisad, siis 20. sajandi alguses oli Eestis umbes 1350 mõisa. Mõisaajastu lõppes sada aastat tagasi. Kui Eesti Vabariik mõisad riigistas ja mõisad haldusüksustena kaotati, siis hakkas pihta hääbumine. Viimased sada aastat on neid pidevalt hävitatud.

Hetkel on Eestis umbes sada tippkorras mõisahoonet. Selliseid näiteid, kus hoone on peaaegu juba hävimas ja viimasel hetkelt on ta päästetud ning eeskujulikult restaureeritud, on ka õnneks palju. Võtame näiteks Keila lähedal Ohtu mõisa, Röa mõisa või Keila-Joa.

Kõige olulisem on, leida hoonele sobiv funktsioon. Nende tippkorras mõisate funktsioonid on äärmiselt erinevad: paljudes on koolid, hotellid-konverentsikeskused, kultuurimajad ja külakeskused, vallalasutused, muuseumid. 

« Avalehele 176 Kommentaari
Loe veel: