13.07.2019, 09:04
Mõisauurija: märkimisväärne osa kunagistest mõisaomanikest olid tõenäoliselt eesti päritolu
Mõisauurija Valdo Praust, kes on kõik Eesti mõisad vähemalt korra ise läbi käinud, räägib, milline on hoonete praegune seis, kuidas keskaegsed röövlijõugud mõisaarhitektuuri mõjutasid ja mida sõna "mõis" õigupoolest tähendab.
FOTO:
Mõisateema hakkas laiemale avalikkusele huvi pakkuma 1970. aastatel, mil Lahemaal hakati taastama Palmse ja Rägavere hooneid. Milline asjade seis Eesti mõisates praegu on?
Kui karjamõisad välja jätta ja lugeda vaid peamõisad, siis 20. sajandi alguses oli Eestis umbes 1350 mõisa. Mõisaajastu lõppes sada aastat tagasi. Kui Eesti Vabariik mõisad riigistas ja mõisad haldusüksustena kaotati, siis hakkas pihta hääbumine. Viimased sada aastat on neid pidevalt hävitatud.
Hetkel on Eestis umbes sada tippkorras mõisahoonet. Selliseid näiteid, kus hoone on peaaegu juba hävimas ja viimasel hetkelt on ta päästetud ning eeskujulikult restaureeritud, on ka õnneks palju. Võtame näiteks Keila lähedal Ohtu mõisa, Röa mõisa või Keila-Joa.