Moodsad lasteaiad. Hävitatud arhitektuuripärlist moodsa tipparhitektuurini
Kuigi Eesti arhitektid ja lasteaiapersonal on alati tahtnud parimat, on lasteaiahoonete puhul jäänud hea tulemuse saavutamine tihti raha või „olude” taha. Meeletult suured, kuni 280-kohalised „kombinaatlasteaiad” pidid eelmise sajandi keskpaigas mahutama ohtralt Nõukogude Eesti väikelapsi ja imikuid. Väikest ja hubast maja polnud seetõttu võimalik teha. Kuna nõukogude aja esimestel kümnenditel pidi naine paarikuuse lapse kõrvalt tööle minema, oli pärast teist maailmasõda lasteaiakohti vaja väga palju rohkem kui veel 1930-ndatel. Peale uute majade ehitamise võeti tollal seetõttu kasutusele tühjaks jäänud villasid. Lasteaiaruume ehitati ka uute kortermajade esimestele korrustele.
Nüüdseks on arusaamad, võimalused ja ka väikelaste arv poole sajandi taguse ajaga võrreldes taas väga palju muutunud. Osa lasteaedu on jäänud tühjaks, mõned lammutatud. Vähemalt üks neist, unikaalne postmodernistlik Viimsi Piilupesa lasteaed, ka ebaõiglaselt, lihtsalt ärimeeste huvide tõttu.