Teatripisik oli tal veres nii elus kui ka kontserdilaval. Ma olen teda ühe korra näitlejana laval näinud, tal oli Oscar Wilde’i „Kui tähtis on olla tõsises” väike teenri roll. Selle põhjal võis öelda, et sellist teatraalsust kui kontserdilaval seal polnud. Mingil põhjusel ta teatris läbi ei löönud ja Nukuteatri töö, niipalju kui ma mäletan, teda eriti ei huvitanud. Raha oli vaja teenida. Teatritöö polnud tema asi, kuigi teatritegemine elus ja kontserdil oli.

Loe veel, mida arvab Garšnek Alenderi suhtumisest laulutekstidesse ja milline oleks võinud Alender olla praegu kui ta poleks hukkunud.