Vanamehe kvintessents on kohutavalt kohatu absurdihuumor ja mitu korda üle vindi keeratud ehedus. foto: kaader filmist

Vanamehele tulevad suveks külla lapšelapšed Priidik, Aino ja Mart. Laudas küla vingeimat lehma lõputu lüpsiga kurnava vanaisa meelehärmiks ei saa nad nina „mutitelefonist” tõstetud, kuid puniku põgenemise tõttu peavad ärajoonud vanaätiga siiski käed lööma, et päästa vaene loom udaraplahvatusest ja/või sõgeda Piimavana eest. Põlvkondadevahelise lõhe eritlemise sildi all kipub aga fookus just nooremate poole kalduma, jättes kahjuks Vanamehe kohati tagaplaanile. Mikk Mägile jäid Vanamehe hääl, maneerid ja lood külge Peeter Ritsolt ning ehkki tundub, et Oskar Lehemaa on need omakorda laitmatult üle võtnud, on kusagil käänulisel teekonnal kaduma läinud osa Vanamehe „sarmist”. Vähemasti ei pääse see mõjule, sest ehedale maahuumorile tungib vääramatu jõuna peale linnakultuur – kiiresti globaliseeruvas maailmas tulevad hipsterid tema õuele kaklema ja kohati ei jää kohtlasel papil üle muud, kui vaid taustal rögiseda ja Lauda viina kuugata.

Avalehele
70 Kommentaari
Loe veel: