Murakami stiiliga mittetutvunud inimeselt nõuab lugemine alguses parasjagu sihikindlust ja kannatlikkust, et kordamööda kahes eri ajas ja kolmes kohas areneva looga sammu pidada. Etteruttavalt võib aga kinnitada, et kannatlikkus on seda enam väärt, mida rohkem pea­tükke on loetud, ning mahuka teose viimases kolmandikus pakub peaaegu iga järgmine lehe­külg ja süžeepööre parima trilleri stiilis kõhedus- ja põnevusvärinaid. Kulminatsiooni jõudnuna tunned selgelt, et oled kogenud midagi uut ja ääretult põnevat.

Kahe peategelase – 15-aastase nooruki Tamura Kafka ning vaimselt alaarenenud, lihtsa ja hea südamega 60-ndates aastates Nakata – paralleelselt kahes Jaapani piirkonnas arenevad seiklused algavad Teise maailmasõja lõpus, kui Nakata kaotab üheksa-aastase poisina klassiekskursioonil tead­vuse ja see­järel ka mälu. Nakatast saab oma linnaosa süü­tu ja sõbralik ullike, kellel on harukordne või­me rääkida kassidega.

Samal ajal põgeneb Tamura, keda kasvatab ekstsentriline kunstnikust isa, oma kodust Tokyos ja jõuab sihitult ekseldes Shikoku saarele, kus temast saab salapärase vanema daami juhatatava väikelinna eraraamatukogu assistent. Peategelaste saatused hakkavad omavahel põimuma, kui lugeja ees pikitakse mõ­lema ellu müstilisi kogemusi, nagu taevast alla sadavad sardiinid või kohtumine tühermaalt kasse püüdva Johnny Walkeriga.

Reaalsus põimub unenäoga

Esmapilgul võib seda laadi teksti liigitada puhtalt fantastika valdkonda. Kuid Murakami suudab mõne lihtsa, ent mõjuva vahendiga tekitada tunde, et tegelikult loed tavaelust maha kirjutatud romaani, milles reaalsus põimub unenäoga. Abstraktset ja hetketi kaugena tunduvat teksti seob autor tänapäevaga tarbimisühiskonna märkidele ja popkultuurile viitamise kaudu.

Seoste ja süžeekäikude tõl­gendamise jätab Murakami lahkelt lugejale endale – kes soovib, võib tegelastest, nende mõtetest ja ütlemistest leida sügavaid arutelusid tuntud probleemide üle. Kuid loetut võib vaadelda ka kiire ja ladusa, fantastika valda kuuluva jutustusena, koormamata end sü­gavama tõl­gendusega.

Kõige lihtsam on teost kirjeldada kui hea sulega paberile pandud segu trillerist, ilukirjanduslikust romaanist ja fantastikast, kus iga žanr on saanud just parasjagu tähelepanu. Ja nõustuda tuleb tõlkija märkusega järelsõnas, et romaani alguse sü­gavam mõte selgub juba pärast järgnevaga tutvumist.

Kafka mererannal

Haruki Murakami

Tõlkinud Kati Lindström

Varrak 2008