Ma ei tea ühtegi viimaste aastate ulmeraamatut, kus illustratsioone oleks sedavõrd palju – kokku seitse. Õhustiku loomisele aitavad need kõvasti kaasa. Jüri Saksa illustratsioon

Peeter Helme pole põline ulmekirjanik, vaid nii-öelda ülejooksik, kes alustas kirjanikuteed realistlike ülikoolilugudega ning hüppas sealt oma „Tuleviku mäletajatega” otse kosmoseulmesse. Ning ka uue teose puhul võib rõõmuga tõdeda, et Helme pole jäänud oma ulmeloorberitele puhkama, vaid on võtnud ette nii ulmekirjanduslikult kui ka sotsiaalselt väga raske teema ehk natsid ja nende võimaliku võidu.

Avalehele
3 Kommentaari