Natsidest vanemate feministist poja ja kehapositiivsuse eestkõneleja harmooniline BDSM-suhe
Georg Friedrich Haas ja Mollena Williams-Haas on armastav abielupaar. Georg on Austria mägede „Heliseva muusika” stiilis näilises idüllis üles kasvanud hinnatud nüüdishelilooja. Natsidest vanemate laps, vaadetelt vasakpoolne feminist ja BDSM (bondage sadomasochsim ehk sadomasomängud) suhte domineeriv pool. Mollena on paranev alkohoolik, näitleja, kehapositiivsuse aktivist, feminist, alluja. Nende suhe on domineerija ja alluva suhe. Võimuhierarhia on selge, ent puudub hierarhia inimeste olulisuses.
Dokumentaalfilm Georgi ja Mollena suhtest võiks vabalt olla ka karikatuursevõitu vaade suure kõhukesega helilooja ja mustanahalise ümara naise võimumängudest, ent filmi kavatsus ja ka tulemus on tuntavalt mitmetasandilisemad. Seda paari ei saa suruda ühtegi kasti.
Filmis näidatakse muu hulgas sedagi, milline kriitika kaasnes 2016. aasta The New York Timesi artikliga „A Composer and His Wife: Creativity Through Kink”, milles paar rääkis oma seksuaalsuhtest avameelselt. „Palun Haasi muusikat, mitte sidumismänge” stiilis kommentaaride kõrval võis lugeda ka palju põhimõttelisemaid etteheiteid. Kui tegemist on poliitiliselt end vasakpoolsetena identifitseerivate feministidega, siis kas selline suhe, kus valge mees on võimupositsioonil ja mustanahaline naine alluval, ei õõnesta feminismi? Ometi annab see, kuidas osalised ise oma suhet mõtestavad, võimaluse vaadata seksuaalsust ja võimusuhteid oluliselt komplekssemana.
Allub vabast tahtest
Hierarhiate ja võimusuhete erinevus ühiskonnas ning intiimses, usaldavas ja armastavas suhtes joonistuvad filmis välja väga erineva dünaamikaga olukordade kaudu. Mollena on võimukas ja eneseteadlik naine, kes on kaugel sellest, et lasta end soo või rassi pärast kuidagi alla suruda. Ent BDSM-suhtes alluvaks pooleks olemine on tema teadlik ja selge valik, mille aluseks pole väline surve, vaid tema enda kindel soov.
Georg on üles kasvanud natsidest vanematega, kes kauniste loodusvaadete taustal ei näidanud oma poega füüsiliselt karistades üles tagasihoidlikkust. Vürtsiks korralik natsionaalsotsialistlik ajupesu. Filmi üks huvitavamaid kõrvalstseene ongi filmitud Georgi ema juures. Georgi ennast seal ei ole. Emale näib (nähtavasti dokumentalistidelt saadud) info, et pojal on mustanahaline naine, tulevat üllatusena. Sinnamaani püüab ta rääkida natsionaalsotsialistlikust minevikust kui millestki, mille ta on ajastust ja oludest tingitud veana ümber hinnanud ja mida kahetseb. Ent selle kaudu tuleb esile selge nördimuse oma aarialikult blondi poja „rassipuhtuse” rikkumise aktist. Aru saanud, mida ta just väljendas, ohkab ema sügavalt justkui teolt tabatu.
Klassikaline sõnum
On lihtne ja ahvatlev järeldada, et ju Georgi huvi BDSM-maailma ja domineerivaks pooleks olemise vastu tuleb lapsepõlvest. Ent Georg ise selgitab, kuidas mineviku tõttu on tal olnud oma seksuaalsete eelistustega keeruline rahu sõlmida. Mollena nendib filmis omakorda, et kui kõik lapsepõlves vägivallaga kokku puutunud inimesed selle ka seksuaalsesse käitumisse tõlgiksid, poleks n-ö normaalset „vaniljeseksi” kuigi palju. Pealegi, Mollena lapsepõlves vägivalda ei olnud.
Hoolimata vormilisest marginaalsusest tundub paari sõnum olevat üsna klassikaline: kuniks tegemist on täiskasvanud inimestega, kelle ihad kellelegi liiga ei tee, aga lasevad neil endal isiksustena vabaneda ja ennast ning teineteist nautida, antagu minna. Muide, filmis on ka kaadrid, mis on filmitud vahetult peale uudist, et Donald Trump valiti presidendiks. Georgi masendus uudise üle on kõikehõlmav. Austria ja kunagise natsirežiimi eest USA vabasse õhkkonda kolinud mehe jaoks tähendab see, et ajaloost ei ole õpitud.
