Neljapäeval algavatel Eesti Muusika Päevadel leiab kuulamist nii paadunud uue muusika fänn kui ka alles uudistaja. Rohkelt esiettekandeid muudab fesivali ainulaadseks ja kordumatuks muusikasündmuseks. Tänavune festivali teema on “Läbi laulude metsa”, mis toob fookusesse koorimuusika. Festivali avamine toimub 2.mail kell 18 Tallinna karmimal Hobujaama ristmikul.

Timo Steiner ja Sander Mölder on sättinud muusika ja Teet Kask koreograafia. Tegemist on helikunstilise vaatemänguga. Festivali avakontsert “Lagunemise ilu” toimub 2. mail Lennusadamas.

Festivali ühe kunstilise juhi Timo Steineri sõnul on tänavune festival mitmekordselt eriline. “Aastal 1979 kuuldi esmakordselt suuremas mahus Eesti heliloojate uut muusikat ühele festivalile konsentreerununa, sellest sündmusest on nüüd 40 aastat ja jätkuvalt on festival Eesti Heliloojate Liidu aasta peasündmus,” märkis Steiner. Seetõttu on tema sõnul eriti sümboolne, et sünnipäeva festivalil kuuleme suurt hulka nii sünnivärsket kui ka klassika staatuses Eesti heliloojate muusikat kõrvuti maailma heliloojate teostega.

Igal aastal kuuleb festivalil ca 30 värskelt helisevat maailmatunnetust, uudisteost. Kui rääkida uutest asjadest, siis Steiner tõi välja kunstimaailma kohaloleku festivalil tänu”Helimasinate” sündmusele 1. mail, festivali eel-avamisel, kus erilist erilist elevust tekitab Karl F. Gerberi viiuliautomaat. “Kuid ka Koto ja kandle ühiskontsert Arvo Pärdi keskuses on uudne ja põnev - geograafiliselt kauged ja samas lähedased kõlasugulased. Lisaks on ägedad minikontserdid – väikesed paarikümneminutilised kontserdid Kunstiakadeemias ja esmakordselt on koostöö džässmuusikutega,” märkis Steiner. Kontsert „Džässi spektrid“ viib kontserdikülastajad põnevale teekonnale, kus kõrvuti Eesti ja välismaiste džässmuusikutega astuvad poetry slam’il üles põnevad luuletajad. Artistide seas Laura Põldvere, Villu Veski, Mingo Rajandi jpt.

Elektroonilise muusika helilooja ja artisti Ekke Västriku sõnul on oluline, et heal tasemel loodud ja esitatud uut muusikat avalikult esitatakse ja et sellest ka räägitakse. “Kaasaegse muusika juurde ei ole võibolla nii lihtne jõuda, kui sul ei ole juba endal selle suhtes suurt huvi. Kuna EMPi programm on väga mitmekesine, siis jõuab ka uue muusika juurde inimesi, kes muidu kontsertsaalist pigem eemale hoiaks,” märkis Västrik.

Tema sõnul on EMP pidu heliloojatele ja interpreetidele, kus kontsertide järgselt toimub sageli huvitavaid mõttevahetusi ja ehk on võimalik ka teha mingeid üldistusi praeguse aja heliloomingu suhtes üldisemalt.

Festival on tänavu laiema haardega. Näiteks toimub Eesti Raadio 1.stuudios Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambli kontsert “Uus sirakas”, kus näeb ise ehitatud instrumente ja kuuleb elektroonika eredamaid vilju. Tartus esineb maailma tasemel Grammy võitnud Läti raadio koor. Frotee Records esitleb uut väliseesti helilooja Olev Muska kogumikplaati. Lavastaja Mart Kangro tuleb koostöös Ansambel U:-ga välja lavastusliku kontserdiga Kanuti Gildi SAALis. Eesti Kunstiakadeemias toimuvad tasuta mini-kontserdid.

Esitajate seas Eesti tippkollektiivid - Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein, kammerkoor Collegium Musicale, vokaalansambel Vox Clamantis jpt. Olulisel kohal on ka süvamuusika ja teiste muusikaliste suundumuste - nagu jazz ja pärimusmuusika - dialoogi astumine.

Festival Eesti Muusika Päevad 2019 toimub 2.- 10. maini Tallinnas ja Tartus. Tänavu võõrustatakse rändfestivali World Music Days, mis toob Eestisse üle 200 helilooja ja artisti välismaalt.