„Fantastikat” võiks vaadata kui laps, kes on esimest korda teatris ning kellele meeldivad üllatused ja mängud. Foto: Veiko Tubin
Olen ilmselt üksnes korra elus soovinud olla naine. See juhtus vaadates Mart Kangro lavastust „samm lähemale” (NO59), milles lavakooli viimase kursuse poisid neide ja naisi tantsima palusid. Julgen öelda, et olen Eesti teatrit ja selles väga-väga ilusat palju näinud, aga see tantsuhetk oli erakordselt vaatemänguline, puhas ja mõistatuslik (tantsimise ajal räägitu).
Avalehele
2 Kommentaari
Loe veel: