“Nõmmik paigutas oma filmi tegevuse tulevikku, aastasse 1973, aimates ilmselt alateadlikult, et ta tegi nalja teemadel, mis saavad oluliseks kunagi tulevikus. Tal oli õigus. Need teemad on olulised ka täna, aastal 2018,” selgitab Gerda Kordemets. Mitte kunagi varem pole unetus olnud suurem meditsiiniline probleem kui praegu, mil see on 21. sajandi moehaiguse – depressiooni – oluline sümptom. Mitte kunagi varem pole kasutatud nii palju alternatiivravi meetodeid (kristallid, paastulaagrid, tšakrate avamine, kongiravi, soolaravi, püramiidiravi, meditatsioon, hingamine jne jne) kõige eripalgelisemates raviasutustes, mis asuvad kõige eraldatumates ja kummalisemates paikades. Teisalt pole mitte kunagi varem Kordemetsa sõnul peetud nii palju lugu looduses viibimisest, värskest õhust ja spordist. Valusalt ajakohased on ka sõnad, mida ütleb välja Sulev Nõmmiku Professor päris filmi lõpus: “Alustuseks tuleb muuta rannajoont.” Seegi lause on aastal 2019 hoopis ajakohasem, kui viiskümmend aastat tagasi. “Siis pööras jõgesid ümber ja muutis rannajoont nõukogu võim. Nüüd teeb seda meie enda ahnus ja hoolimatus,” lisab Gerda Kordemets.

Just praegu on filmi jaoks õige aeg ka seepärast, et kaua aastaid olid meie koomikuteread suhteliselt hõredad, kuid nüüd korraga on tulnud peale terve plejaad naljamehi, kellest saaks kokku panna uue värvika “Mehed ei nuta” näitetrupi.

““Mehed ei nuta” on Apollo Grupi ühe omaniku Ivar Vendelini üks Eesti lemmikfilmidest ja ta on selle filmi taasloomist tagant tõuganud juba Apollo Grupi sees päris pikalt, nüüd on aeg küps see ära teha,” lisab filmi “Mehed ei nuta” produtsent Tanel Tatter. Sama meeskond alustab tänavu juuli lõpus mängufilmi “Mehed” võtteid, mis on samanimelise lavastuse edasiarendus. “Minu jaoks on need kaks filmi ka emotsinaalselt seotud, “Mehed” ja sealt edasi tuleb ju loogiliselt “Mehed ei nuta”,” ütles Kordemets. Mõlemad filmid linastuvad kinodes üle Eesti aastal 2019.