Nõukogude kelner: olen sunnitud kliente petma, sest mind koheldakse kui kõntsa

Nõukogude Liitu tulevatele välismaalastele selgitati enne väljasõitu, et oma tahtmise saamiseks tuleb korraldada skandaal.

Londoni ülikooli slaavi ja Ida-Euroopa instituudis töötav ajaloolane Diane Koenker sattus 1970-ndatel Moskvasse ning koges sealsetes söögikohtades erakordselt halba teenindust. Nähtu tõttu saidki tema peamisteks uurimisteemadeks Nõukogude Liidu turism, restoranid ja teeninduskultuur. Hiljuti rääkis ta oma töö tulemustest Tallinna ülikooli suvekoolis.

Mille poolest erines nõukogude teenindussektor lääne omast?

Nõukogude Liidu ametite hierarhias oli kangelase oreool tehasetöölistel. Marksistlik-leninlik ideoloogia asetas rõhu materiaalsele, selle järgi on arengu alus tootmine, mitte niivõrd mõttetegevus või toodete väljajagamine.

Nõukogude ajal räägiti siiski ka teenindusest väga palju. Ühest küljest olid teenindaja imago juured juba revolutsioonieelses ajas, mil selle ala ameteid peeti madalamal pulgal olevaks. Teenindaja oli lakei, ori. Tollal polnud tegemist võrdsete inimeste omavahelise tehinguga. Nii et võimusuhetel oli selles oma oluline osa.

See suhtumine kandus üle nõukogude aega. 1920-ndatel oli enamik Nõukogude Liidu poemüüjaid mehed, sealjuures oli teenindus tihti ebameeldiv.