„Blow-up” on keeruline ja segane lugu, kus suss ja fotoaparaat on publiku ainsad pidepunktid. Foto: Siim Vahur

Itaalia režissööri Michelangelo Antonioni film „Blow-up” (1966) oli oma aja laps, 1960-ndate esteetika ja maailmanägemise ehe pärl. Oma aja mentaliteeti ja filmivõimalusi pakuti intensiivselt, isegi pealetükkivalt. Ent filmil põhinevas VAT Teatri lavastuses „Blow-up” pole tunda mingit 1960-ndate spetsiifikat, see on tehtud siin ja praegu vaatamiseks. Hämmastab, et fotokaamera tähtsus ja tähenduslikkus pole ajas muutunud. Tundub ju, et tehniline progress on poole sajandi jooksul maailma täielikult muutnud.

Avalehele
5 Kommentaari
Loe veel: